tunne.“ „Õilis inimene austab iseennast ega pinguta, ta on seltskondlik, kuid mitte pidutseja.“ „Kui ülbus, hooplevus, vimmakus ja ahnus enam rahva seas ei valitse, kas võib siis öelda, et vastastikune hea tahe on saavutatud?“ – Selle küsimuse peale vastas õpetaja: „Võib öelda, et sellega on suurest raskusest üle saadud. Aga mis puutub vastastikusesse heasse tahtesse – seda ei oska ma öelda“ „Valitseja hoolitsegu omaenda õigluse eest! Mis raskust töös tal siis veel oleks? Kui ta ennast õiguse rajale suunata ei suuda, kuidas suudaks ta teisi?“ „Ole ise helde ja nõua teiste käest vähe; nii peletad nurinad kaugele ära.“ „Õilis inimene on nõudlik iseenda suhtes, harilik inimene on nõudlik teiste suhtes.“ „On kolm eksitust, millesse võivad langeda need, kes ümmardavad endast kõrgemat isikut: (1) rääkida enne, kui avaneb sobiv juhus – mida ma nimetan tähelepanematuks
Mis tasemel toimib looduslik valik ja mis tasemel realiserub adapteerumine? Ja kas on oluline seda selgitada? Võibolla pole, sest võib ju ka arutleda nii: kui juba korra organ "saab kasu", ju on see ka kasulik organismile ja siit edasi ka liigile. Kuid lähemal vaatlusel selgub, et see polegi nii triviaalne. Kasulikkus organismi tasemel ei pruugi olla kasuks grupile. Vahetu kasu grupile ei pruugi olla kasuks liigile jne. Igaüks suudab vastavaid näiteid piisavalt tuua. Loosung "igaüks hoolitsegu enda eest, vanajumal kõigi eest" on primitiivse lähenemise puhul kaugel ja kohati väga kaugel pikaajalisest kasust nii liigile, grupile, kui ka indiviidile. Seega - igal üksikjuhul, kus me soovime rääkida kohanemisest loodusliku valiku kaudu, kus me soovime aru saada, miks niisugune kohanemine aset leidis, on meil vaja ka selgitada, mis siis tegelikult toimus - kus realiseerus muudatus. Ja siit edasi - analüüsides suurt hulka
Küll võib saada infot selle kohta, missugused sõnad oleksid tõenäoliselt kuulajatele vastuvõetavamad. Mida sellest õpikust kindlasti ei järeldu, ongi verbaalse suhtluse sobimatus või töövõimetus. Vastupidi – inimesed saavad keele abil oma asjad märkimisväärselt hästi aetud, ka juhtudel, kus see traditsioonilise keelekeskse lähenemise kohaselt ei tohiks olla võimalik. Samuti ei väida me kindlasti, et igaüks on vaba kasutama ükskõik milliseid keelendeid ja teised hoolitsegu mõistmise eest ise. Vabadus kõnelda enda valitud viisil inimestel muidugi on, aga nad ka vastutavad tulemuste eest ise. Ühiskond on kord juba niimoodi seatud, et teiste inimeste ootustele vastamine aitab mõnikord paremini oma tahtmist saada. 33 Mõtlemisküsimuste kommentaare Siin on kommentaare peatükkide lõppudes olevate mõtlemisküsimuste kohta
annaabi.ee 
