kogemustele aitab vanematel laiendada laste teadmisi; Üks-ühele tähelepanu ja vestlus toimuvad lapse jaoks väga tähendurikkas kontekstis; Kiindumus ema ja lapse vahel, teineteisest hoolimine. Koduse keskkonna emotsionaalses aspektis on vanemate ülesandeks: Olla rahul oma lapsega kui poisi/tüdrukuga ja tunnistada mõlema sugupoole puhul käitumisviiside mitmekesisust; Võimaldada mängida teiste lastega koos; Olla eeskujuks hoolimisega oma käitumisega. LASTEASUTUSE OSATÄHTSUS LAPSE ARENGUS Lasteasutuse põhiülesanneteks on lapse ealiste , sooliste, individuaalsete vajaduste ja iseärasuste arvestamine. Samuti hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. Lapse arengus on mängul suur tähtsus, seepärast jäetakse päevakavas kõige enam aega mängule. Mängudes omandavad lapsed sotsiaalseid kogemusi, kujunevad
partneril tegelikult eksisteerivad. Seksuaalsuhtesse saab astuda siis kui mõlemad osapooled selleks valmis on, sest just sellisel juhul võivad mõlemad tunda suurimat naudingut. Enne vahekorda astumist peaksid mees ja naine üksteist võimalikult hästi tundma, et seks tuleneks tunnetest, mitte seksi vajadusest. Sellisel juhul, kui kumbki osapooltest ütleb seksile ei, tähendab seda, et ei olda veel valmis seksuaalsuhte alustamisega ning kui partner seda mõistab on tegu hoolimisega ja suhet saab edasi arendada. Kui aga peale ,,ei" sõna ütlemist üks osapool solvub või selle tagajärjel hävineb suhe täielikult võib üsna kindel olla, et seksuaalsuhte alustamiseks ei olnud see õige partner. Seks peab tulenema tunnetest ja tugevast kiindumustundest üksteise vastu, enne seksi tuleks üksteist õppida võimalikult hästi tundma ja usaldama, tuleks jõuda lähedussuhteni. Partneri suust kõlav ,,ei", ei tohiks teist osapoolt ka ära ehmatada ja teda mõtlema
kaasliiklejate elu. Selleks, et kõik muutuks peab looma tingimused. Ja kuidas seda saavutada? Kindlasti mitte viha, ülbuse, ahnuse või vihkamisega, vaid armastuse, headuse ja siirusega ning kindlasti ka hoolivusega. Märkasin ka enda vajadust hoolida ja olla hoolitud ning pidin pettuma, sest enamasti jäi minu hoolimine ainult tühjadeks sõnadeks, millel tegude tasandil ei olnud katet. Nagu öeldakse: armastus on tegu nii on ka minu arvates hoolimisega: hoolimine on tegu. Me võime oma lähedastele ja sõpradele lõpmatult korrutada, kui palju me neist hoolime, ent ki meie teod seda ei kinnita on sõnum, mis kohale jõuab hoopis vastupidine. Teod räägivad valjemini kui sõnad!
Samuti peaksime hoolima ka ümbrusest- loodusest, keskkonnast ja selle puhtana hoidmisest. Alati on õhus olnud teema, kuidas muuta ümbruskonda loodussõbralikumaks ja puhtamaks. Kahjuks on paljudel inimestel mõtteviis,et mis ikka juhtub, kui ma viskan mittekõdunevad jäägid metsa või loobin prahti maha- mida muudab üks inimene? Minu meelest ei tohiks kunagi nii mõelda. Kui iga inimene võtaks teadmiseks, et ka tema suudab ümbritsevat paremaks muuta ainult hoolimisega, oleks maailma palju parem koht. Kahjuks ainult minu tahtmisest ei piisa ja seda on üsna naiivne loota, sest paljud inimesed teevad ajast aega ühte ja sama - nad ei leia oma käitumises vigu ning arvavad, et kõik on korras kuni juhtub midagi, mis paneb neid asja tõsist poolt nägema. Siis võib aga juba liiga hilja olla, et midagi muuta Kõige eelnevaga tahangi öelda, et peaksime iga päev mõtlema sellele, mis meil olemas on, mitte mida meil pole
Ma vaatasin selle seraali lõpuni, peale seda, kui seda esimest korda nägin. Ja kui see ära lõppes, olin kurb, kuid mõtlesin, et vot selline oleks kool, kus ma käia tahaksin. Mitte, et tänapäeval mul sellist hoolitsust vaja oleks, vaid selle pärast, mis õhkkonna selline hooliv suhtumine ja armastus laste vastu tekitab. Minu arvates peaks säärane inimestesse kui erakordsetesse ja ainulaadsetesse isiksustesse suhtumaine sellise hoolimisega püsima alates väiksest peale kodus, siis koolis, ülikoolis, ja isegi tööl. Isegi sõjaväes. Ja ka sõjas. Minu arvates ei mõjuks sõda inimestele üldse nii halvasti, kui sõjas oleks sõdurite ja inimeste heaolu esimesel kohal. Siis oleks hukkunuid sõjas ja muus mõttes langenuid elus palju vähem, ning riik saaks ausalt väita, et nemad tegid oma parima, mis nad teha võisid. Kui riik hoolitseks oma järgnevate põlvede eest nii, nagu eespool mainitud, siis ma
· Kollektivism-individualism · Võimudistants · Määramatuse vältimine Kollektivism-individualism on organisatsiooni väärtuste klassifitseerimisel laialdaselt kasutusel, kuigi see ei pruugi olla nii otseselt sõnastatud. Individualism keskendub indiviidile ja tema töösooritusele e peatähelepanu on individuaalsel panusel; kollektivistlikud väärtused seonduvad aga organisatsiooni liikmete üksteisest hoolimisega, meeskonnatööga, hüvede võrdse jaotamisega jne. Võimudistants on seotud sellega, kas organisatsiooni struktuuris domineerib võrdne või ebavõrdne võimujaotus: osades organisatsioonides kiputakse hierarhilist ebavõrdsust rõhutatama (kabinetid, sekretärid, eraldi söögisaal jms), teistes pole hierarhia küll olematu, kuid erinevusi pigem tasandatakse. Määramatuse vältimisest räägivad ranged reeglid, protseduurid ja selge tööjaotus.
annaabi.ee 
