osas. Sarimõrvareid iseloomustab veel pidev hooletu käitumine, mis väljendub narkootiliste ja toksiliste ainete mõju all ja samuti ka alkoholi joobes auto juhtimine, pidev liikluseeskirjade eiramine. Vähe sellest, et nad ei muretse enda ohutuse pärast, neid ei huvita ka teiste inimeste ohutus (seos terroristiga?). Sügavaid ja kestvaid suhteid asendavad kiirestiloodavad pealiskaudsed tutvused. Iseloomulikuks tunnuseks on veel kahetsustunde puudumine, mis avaldub hoolimatusena teistele põhjustatud kahju suhtes või ratsionaliseerimisena. Nad ei kahetse oma käitumise mõju teistele inimestele: nad tunnevad isegi õigustust, kui on kellelegi haiget teinud või nendega halvasti käitunud. Fantaasiaelement mängib sarimõrvarite mõttemaailmas väga suurt rolli. Tihtipeale hakati fantaseerima juba teismeeas, kujutades ette väga elavaid ja detailseid olukordi domineerimisest, tapmisest, allumisest kõik need
· Eraldumine sõpradest, depressioon, pidev rahulolematus. · Muutused une- ja söömisharjumustes. · Keskendumisraskused. · Ebatavaline tundlikkus ja vihapursked, madal enesehinnang. · Märgatav kaalu kasv või vähenemine. · Kaob huvi oma välimuse vastu. Eriti tähelepanelik tasub olla, kui lapsel ilmneb mitu viidatud märki üheaegselt. MIDA TEHA? · Kuula ja kuule. Kui inimese enesetapumõtteid tõsiselt ei võeta, tajub ta seda hoolimatusena. · Ole toetav ja mõistev, ära moraliseeri. Väldi valesid julgustusi: küll kõik saab korda. · Usalda oma vaistu. Kui tunned, et inimene on ohus, käitu otsustavalt räägi sellest nõustaja või mõne professionaaliga. Ära muretse usalduse kaotamise pärast. · Kui inimene on tõsises kriisis, ära jäta teda üksi. Ära püüa ise lahendust leida, vaid otsi abi nõustajalt. · Kui inimene on varem enesetapukatse teinud, võib ta seda korrata. Kasutatud kirjandus: 1
uuringute ajal kui ka kümme aastat hiljem. Lapsepõlveaastail ilmnenud huvi vägivallasaadete vastu ennustas tema tulevast agressiivsust kindlamalt kui tema hilisem elukord või perekonna sotsiaalmajanduslik seisund. Tavaline inimene ei näe igapäevaelus nii palju vägivalda, et. ta selle suhtes tundetuks muutuks. Tundetuks võib ta muutuda üksnes teabevahendites, ennekõike televisioonis esitatava vägivalla tagajärjel. Vägivallaga harjumine ilmneb muulgi moel kui emotsionaalse hoolimatusena. Inimesed, kes on kuriteofilme harva vaadanud, reageerivad vägivallastseene vaadates tugevasti ka füsioloogiliselt. Palju vägivalda vaadanutel ei ole vastavaid füsioloogilisi reageeringuid täheldatud. Vägivallaga harjumist on tõdetud ka lastega tehtud katsete puhul. Paljud teadlased on tähele pannud, et kui laps, kes on vaadanud palju vägivallasaateid, näeb kahte kaklevat last, ei reageeri ta vähemalgi määral. Vähe vägivallasaateid jälginud laps
annaabi.ee 
