ette käärsesse asendisse ja minnakse teisele poole käärsele libisemisele. See uisutehnika variant nõuab head tasakaalu ja korras rada, samas on see väga tõhus edasiliikumise viis, kuna suusad libisevad tunduvalt otsem ja iga sammu saadab paariskepitõuge. Olemas on ka Mogreni nimeline uisustiil. Seda iseloomustab esimesel sammul sooritatav nii öelda tugiasendi tekitamine. Nimelt liigutakse lühikese käte hooliigutusega käärsele suusale, millele järgneb vabajala liikumine võimalikult enda alla ja toimub selle võimalikult otsesuunaline mahaasetamine. Nüüd suunatakse kogu paaristõuge sellele otsesuunalisele liikumisele. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine 2. http://kaarelzilmer.tumblr.com/ 3. http://paber.ekspress.ee/viewdoc/20A3615B55F4B082C2256FF60064F0A6 4. http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=170096
Lähteliigutused Esimesed lähteliigutused (äratõuge pakkudelt) sooritatakse võimalikult kiiresti pärast lähtepauku. Need peavad olema kiired ja jõulised, et anda seni paigalseisnud kehale võimalikult suur kiirendus. Kui käed alustavad kiiret jooksuliigutust, lükatakse keha mõlema jala energilise survega (sirutusega) lähtepakkudelt jooksusuunas ette-üles liikuma. Hetke pärast rebitakse tagumisele pakule toetunud jala reis energilise hooliigutusega ette esimesele jooksusammule. Samaaegselt lõpetavad käed kiire ristsünkroonse jooksuliigutuse. Võimsa äratõukesirutuse lõpetab ka esimesele pakule toetunud jalg. See loob enamiku, üle 2/3 esimesest äratõuke jõuimpulsist. Lähteliigutustel on niisiis peamiseks tõukejalaks esimesele pakule toetuv jalg. Tagumisele pakule toetuv jalg võtab osa vaid äratõuke algusest ja tegutseb hiljem hoojalana. Millest sõltuvad kiirjooksutulemused?
On teada, et kahekesti on kergem treenida. Pikamaajooksude peaeesmärk on pingutuse jagamine. See spordiala võimaldab harmooniliselt arendada kogu keha. Iga jooksusamm koosneb toe- ja lennufaasist. Sportlase eesmärk on luua suurim või hädavajalik jõud vajalikus suunas võimalikult lühikese ajaperioodi vältel. Selleks et saavutada igal sammul maksimaalne kiirendus, on oluline, et saavutataks täielik sirutus pöia-, põlve- ja puusaliigestes samaaegse teise jala aktiivse hooliigutusega ja käte energilise tööga. Pikamaajooksjate kõige olulisemad treeningumeetodid: Kestusmeetod: jooks suhteliselt pikkadel distantsidel suhteliselt püsiva kiirusega ilma puhkepausita. Kestustreeningut kasutatakse üldise vastupidavuse arendamiseks ja taastumiseks pärast intensiivseid koormusi. Intervallmeetod: seeria lõikude korduv läbimine mitteküllaldase puhkeintervalliga. Jooksu kiirus, distantsi pikkus ja puhkepauside pikkus on eelnevalt kokku lepitud.