mitmed Chichèn Itzà stiiliuuendused. Suunitlus võib osutuda poliitilise võimu kahanemisele maia piirkonnas või siis hoopis märkida uut poliitilist korraldust , mis tundis rohkem huvi kaubanduse kui valitseva dünastia suurejoonelise ülistamise vastu. Hilise järelklassikalise perioodi linnad, näiteks Mayapàn, olid endiselt üsna suured , kuid ehitised, isegi kui nende eeskujuks olid võetud varasemad ehitised, nagu näiteks Chichèn Itzà Castillo, olid väiksemad ja hooletumalt rajatud. Võimsamaid ehitisi rajati Guatemala mägismaa künkakindlustes, millest mõned ulatusid 18 meetri kõrgusele, kuid need olid enamasti ehitatud mitte kivist, vaid krohvitud tellistest. Arhitektuuri tunnusjooned Väljakud ja siseruumid Hoolimata stiili muutustest ajas, valisejate linnati erinevatele maitsetele ja piirkondlikele erinevustele püsisid mitmed maia arhitektuuri koostiosad muutumatuna paar tuhat aastat. Kõik maia
Kohustuste ja omakapitali suhe 1.0258 1.74732 2.98436 Antud kordaja näitab suhet võõrkapitali ja omakapitali vahe. Kreeditoridele meeldiks kui kordaja väärtus oleks väike, sest sel juhul kannaksid aktsionärid enamiku firma pikaajalistest finantseeringutest. Kõrge kohustuste ja omakapitali suhte korral võib kreeditore ähvardada oht, et aktsionärid ja juhtkond käivad võõra rahaga riskantsemalt ja hooletumalt ümber võrreldes sellega kui nad oleks omafinantseerimist kasutanud. Kreeditorid peaks jälgima, et firma juhid oleks võimalikult kõrgelt motiveeritud, näiteks et nende tulud sõltuks ettevõtte edukusest. Kapitaliseerituse kordaja Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustused / (pikaajalised kohustused + omakapital ) 2006 2007 2008 Pikaajalised kohustused 416 580 807 632 1 490
Kajastab laenuvahenditest ja omakapitalist finantseeritud varade suhet. AS STV näitajad 2009. aastal 35,2% ja 2010. aastal 32,6%. AS Starman näitajad 2009. aastal 320% ja 2010. aastal 287,50% Kreeditoridele meeldiks kui kordaja väärtus oleks väike, sest sel juhul kannaksid aktsionärid enamiku firma pikaajalistest finantseeringutest. Kõrge kohustuste ja omakapitali suhte korral võib kreeditore ähvardada oht, et aktsionärid ja juhtkond käivad võõra rahaga riskantsemalt ja hooletumalt ümber võrreldes sellega kui nad oleks omafinantseerimist kasutanud. Kreeditorid peaks jälgima, et firma juhid oleks võimalikult kõrgelt motiveeritud, näiteks et nende tulud sõltuks ettevõtte edukusest. 3.3.2 Võlakordaja (total debt ratio) (%) Koguvõlgnevus x 100 Kohustused ja omakapital kokku ...näitab , mil määral on firma koguvahendid finantseeritud laenatud fondidest. Saame parema
( lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused ) / omakapital Antud kordaja näitab suhet võõrkapitali ja omakapitali vahe. Kreeditoridele meeldiks kui kordaja väärtus oleks väike, sest sel juhul kannaksid aktsionärid enamiku firma pikaajalistest finantseeringutest. Kõrge kohustuste ja omakapitali suhte korral võib kreeditore ähvardada oht, et aktsionärid ja juhtkond käivad võõra rahaga riskantsemalt ja hooletumalt ümber võrreldes sellega kui nad oleks omafinantseerimist kasutanud. Kreeditorid peaks jälgima, et firma juhid oleks võimalikult kõrgelt motiveeritud, näiteks et nende tulud sõltuks ettevõtte edukusest. Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustused / (pikaajalised kohustused + omakapital ) Kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust ettevõtte kogukapitalis. Intresside kattekordaja = ärikasum / perioodi intressikulu