pangametsa kaitseks. Siiski on kaitsealal ka muud tähelepanu ja kaitset väärivat, nt mitmed metsatüübid (soostuvad ja soometsad, vanad loodusmetsad) ja hallid luiteid. Muraste looduskaitseala asub Harjumaa põhjaosas, Tallinnast umbes 15 kilomeetri kaugusel. Selle suurus on 140,5 hektarit. Muraste looduskaitsealal kaitstakse lõiku Põhja-Eesti pangast ning haruldasi Eesti metsakooslusi. Kaitsealal asub Eesti vanim puitmajakas, mis valmis 1859. aastal. Metsad on hoolimata kohatisest hooldusraiest siiski üsna loodusliku väljanägemisega. Panga rusukaldemetsa peamised puuliigid on vaher, pärn ja saar. Panga alusel kasvavad metsad endiste luidete vahelistes nõgudes, seetõttu on kasvukohad kohati niiskemad, kohati kuivemad. Ülekaalus on kuuse-segametsad ja sanglepikud. Natura-alade inventeerijad on paigutatud kaitseala puistud vanade loodusmetsade, soostuvate ja soo-lehtmetsade, rusukalde- ja jäärakumetsade elupaigatüüpi. Rikas elustik
7% Vastus: Erametsamaa hooldusraie pindala moodustab Pärnumaa koguraie pindalast ~ 22.7% b) Ida-Virumaa raie kogupindala = 10 019 ha Erametsamaa hooldusraie pindala = 1618 ha 10 019 - 100% 1618 - x% x(%)= 1618 ha 10 019 ha 100% ~ 16,1% Vastus: Erametsamaa hooldusraie pindala moodustab Ida - Virumaa koguraie pindalast ~ 16,1% 2.2.4. Kui palju oli Pärnumaa erametsamaa hooldusraie pindala suurem/väiksem Ida- Virumaa erametsa hooldusraiest? (arvuliselt) Pärnumaa erametsamaa hooldusraie pindala = 3277 ha Ida- Virumaa erametsa hooldusraie pindala = 2667 ha 3277 ha > 2667 ha Pärnumaa erametsamaa hooldusraie pindala on suurem 3277 - 2667 = 610 ha võrra. 2.2.5. Kui suur on erametsa uuendusraie keskmine pindala ühes maakonnas? (arvutuskäik!!) Harj Lään- Pärn Jõg- Ida- Järv Põlv
Metsad on väga liigirikkad, leidub väga väärtuslikke puulike (punane puu, mahagon, eebenipuu). Metsa raiutakse eelkõige, et väärispuuni jõuda, selleks tuleb langetada hulgaliselt vähemväärtuslikku puitu. Tootlikkus väga suur, kuni 50 tm/ha. 3.Iseloomusta metsakompleksi tähtsust kaasaegse metsanduse korraldamisel. Kaasaegne metsandus koosneb metsa kasvatamisest, metsa hooldusest, istutamisest, uue metsa külvamisest, kahjurite tõrjest, hooldusraiest, seemne varumisest. Hooldust, ümbertöötlemist teevad ühed ja samad inimesed. 4 4. Selgita metsandusega seotud keskkonnaprobleeme. Keskkonnaprobleemid: liikide elupaikade vähenemine ning sellest tulenevalt ka maailma liigirikkuse vähenemine ja mõju keskkonnale, kasvab erodatsioonioht, jõgedesse satub palju setteid, mis võivad ummistada voolusänge ja põhjustada üleujutusi
juurdekasvupuuriga proov. Männil kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse levib harva. Diagnoosimine: tormiheide, seene viljakehad metsakõdu all puude juurekaelal, kuivanud kadakad alusmetsas. Juurepessust hoidumiseks: 1)tuleks hoiduda okaspuukultuuride rajamisest juurepessuohtlikesse kasvukohtadesse (endised põllumaad, paepealsed). 2)Põllumaale 4 rajatud okaspuistutes tuleks hoiduda hooldusraiest. 3) Hooldusraied okaspuistutes tuleks teha talveperioodil. 4) kasutada puidu kokkuveol metsasõbralikku väiketehnikat. 5) kände töödelda vastavate preparaatidega. KÜLMASEEN võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel. Eriti ohtlik männil kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Välistunnusteks okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele.
annaabi.ee 
