on lapsesõbralikum ja tagab eluks parema ettevalmistuse. Asenduskodus hooldamine on riigile ka mitu korda kallim, kui see on hooldusperedes, sest asenduskodudes on ettenähtud suur hulk kasvatajaid. Kuna rahastamine aluseks on pearahasüsteem, siis on asenduskodud huvitatud võimalikult paljude laste asenduskodusse võtmisest. Ka kohalikul omavalitsusel on lihtsam ja kasulikum suunata vanemliku hoolitsuseta lapsed asenduskodusse, mitte hooldusperesse. Samuti mõjutab KOV otsust saata laps asenduskodusse see, et info vabadest asenduskodukohtadest on paremini kättesaadav kui kohalikest hooldusperedest. Paljud asenduskodud ja hoolduspered ei täida nendele kehtestatud nõudeid ning ka järelvalve nende üle on ebaühtlane. Samuti on probleeme seoses lapsendamisega. Lapsendamise kohta ei ole Eestis ühtseid reegleid, Asenduskodude töötajatel puudub ettevalmistus lapsendamise protsessis osalemiseks- kuidas ette
Probleemid Eesti hoolduspere süsteemis Eesti kasuperede liidu juhi, Malle Kobini sõnul on Eestis kaks peamist süsteemset viga, mille tõttu suunatakse lapsi järjekindlalt ikkagi lastekodusse. Esiteks soodustab seda lastekodude riiklik rahastamissüsteem, mis on pandud sõltuma laste arvust. Selline pearahasüsteem motiveerib lastekodusid hankima endale alati võimalikult palju lapsi. Teiseks ei ole lapse hooldusperesse suunamiseks eriti motiveeritud ka kohalik omavalitsus. Kui omavalitsus suunab lapse lastekodusse, maksab selle eest täielikult riik. Riik võtab enda kanda ka kõik lapse eestkoste küsimused ja kogu vastutuse. Kui laps suunata hooldusperre, tähendab see, et kohalik sotsiaaltöötaja peab ikkagi perega suhtlema, jälgima nende hakkamasaamist see tähendab töökoormuse kasvu, mis sotsiaaltöötajal on juba niigi suur.
Lapse kasvatamisel kasuperekonnas, tuleb lapse abistamisel lastekaitsetöötajal ja teistel lastega töötavatel isikutel oma pädevuse piires eelistada ja säilitada võimalusel kasuperekonnas välja kujunenud lapse ja kasuvanema vahelist suhet. § 25. Hooldusperes või lasteasutuses ööpäevaringselt viibiva lapse kaitse Käesoleva seaduse § 23 lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja koostab hooldusperesse või lasteasutusse ööpäevaringsele teenusele paigutatud lapsele käesoleva seaduse § 20 lõikes 3 nimetatud juhtumiplaani ning tagada selle perioodiline ülevaatamise, täpsustamise ning muutmise koostöös lapse, tema vanema, eestkostja ning last kasvatava isikuga. § 26. Lasteasutusse paigutatud lapse arvamuse ja kaebuse esitamise õigus (1) Lasteasutusel on kohustus tagada lapsele iseseisev ja sõltumatu võimalus esitada lasteasutuse tegevuse kohta arvamus või kaebus.
annaabi.ee 
