pärit reovesi; 4) kuni 10 m3 ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist; 5) 1050 m3 ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee süvapuhastust, mille Määrus nr 99 (7) Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Vabariigi Valitsuse 16.05.201 määrus nr 171 "Kanalisatsiooniehitist e veekaitsenõuded" Määrus nr 171 (1) Määrusega kehtestatakse reovee kogumiseks, puhastamiseks või suublasse juhtimiseks rajatud kanalisatsioonitorustiku, reoveepuhasti, pumpla või muu reovee kogumise, puhastamise ja heitvee suublasse
Nõuded mesilaste kaitsel o Kui isik on teavitanud taimekaitsevahendi kasutajat oma mesila olemasolust, teavitab taimekaitsevahendi kasutaja vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendiga pritsimise alustamist seda isikut, kelle mesipuud asubad kuni 2 km kaugusel töödeltavast põllust. Töölahuse valmistamine on keelatud: Veehaarde sanitaarkaitseala või veevõtukoha hooldusalal. · Veevõtukoha hooldusala on 10km , kui kaev on 1 kinnisasja vajaduseks ja vett võetakse alla 10m3 ööpäevas; · Veehaarde sanitaarkaitseala on 50 m puurkaevust või puurkaevude reast ja 50 m voolukogu servast(+200 m veevõtukohast ülesvoolu ja 50 m allavoolu).KK minister võib vähendada veehaarde sanitaarkaitselal 30 m, kui vett võetakse üle 10m3 ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud. Veekaitsevöönd Taimekaitsevahendiga on keelatud pritsida
Lahingu teenistustoetus Peamine riidevarustuse punkt (MDS) Lahingu teenistusetoetus Transpordi hoolduspunkt (RP) Lahingu teenistustoetus Sõjavangide kogumispunkt (EPW) Lahinguteenistustoetus Eesmine relvastus ja tankimis- punkt (FARP) Taktikalised tingmärgid Kirjeldus Tingmärgid Maaalad Lahingu teenistus toetuse varustusala (CSSA) Eesmine lahinguteenistus- toetuse varustusala (FCSSA) Eesmine hooldusala (FMA) Tagumine hooldusala (RMA) Kogunemisala (RA) Ooteala (WA) Kirjeldus Tingmärgid Radioaktiivselt saastatud ala N Bioloogiliselt saastatud ala B Keemiliselt saastatud ala Mittesõjalised operatsioonid (MOOTW) Kirjeldus Tingmärgid Vägivaldsed tegevused Süütamised/tulekahjud Suurtükid/suurtükituli Palgamõrvad/mõrvad/hukkamised Plahvatused/ pommid
Seega ei ole tegu mitte abiga liikmesmaale, vaid NATO enese huvidest lähtuvate investeeringutega. Investeeringute täpsed tehnilised kriteeriumid määratakse NATO sõjalise väejuhatuse poolt koostatud dokumentides, mida NATO nimetab "võimepakettideks". Ämari lennubaasi renoveerimine NATO osalusel on esimeseks suuremaks NATO investeerimisprojektiks Eestis. NATO vahenditega rahastatakse Ämari lennubaasis liiklusala, hooldusala ja laokompleksi renoveerimist ja ehitamist. Eesti kohustuseks on projekti teostamine NATO nõuete järgi. NATO auditeerib hoolikalt investeeringute vastavust NATO nõuetele sh projektide vastavust ehitustehnilistele nõuetele ja kriteeriumitele ning hankeprotseduuride vastavust NATO poolt seatud reeglitele. Samuti tuleb Eestil seotuna 6 NATO poolse infrastruktuuriinvesteeringuga Ämarisse rahastada oma kaitse-eelarvest Ämari
annaabi.ee 
