võimatu. Eelpool nimetatud suhtumine on potentsiaalselt tulutoov mitmel põhjusel. Selline käsitlus võib dementsetele inimestele olla vahendajaks teistega suhtlemisel, aidata säilitada paremat elukvaliteeti ning anda suuremat panust sotsiaalsesse keskkonda, milles nad elavad. (McEvoy jt 2014: 477 - 478). Dementsusega inimesele on tähtis turvalise ümbruse loomine lisaks sisemisele turvatundele. Turvatunde puudumine süvendab dementsuse kulgu. Olgugi et hooldataval on raskusi arusaamisega, on ta võimeline tabama ärritust ja viha hääles. Dementsus tekitab tihti söömisraskusi ning sellest tulenevalt ka kaalukaotust. Tekkinud olukorra lahendamiseks: saada jälile, mis põhjustab raskusi, lihtsustada tegevust ja läheneda individuaalselt vastavalt puude ulatusele. (Linnamägi jt 2008: 40 - 42). 5 2. PROBLEEMID DEMENTSETE EAKATE OMASTEGA 2
võimalik teostada hallatava IT-süsteemi kõnega kaughoolduspunkti või kasutades automaatset tagasihelistusfunktsiooni (Callback). - IT-süsteemi kasutaja peab kaugligipääsu kinnitama, näiteks vastava kinnitusega süsteemis. - Väline hoolduspersonal peab end enne hoolduse algust autentima. Kui paroolid edastatakse krüpteerimata, tuleks kasutada ühekordseid paroole (vt M 5.34 ,,Ühekordsed paroolid"). - Kaughoolduse käigus teostatu tuleb hooldataval IT-süsteemil protokollida. Lisaks võiks hooldatavale IT-süsteemile paigaldada veel lisafunktsioone: - Ajapiiri määramine vigaste ligipääsukatsete korral, - Kaughoolduse keelustamine tavakäituse ajal ning ligipääsu lubamine määratud ajavahemikuks. - Hoolduspersonali õiguste piiramine: Hoolduspersonal ei tohiks omada kõiki administratiivseid õigusi, tuleks rakendada astmelist õigushaldust, Unix-süsteemide korral tuleb jälgida M 2
? Tuleb rak alati, kui kannatanu tugineb nõude esit mingisuguse normi rikkumisele kahju põhj poolt. Kahju on normi rikkumise tj-ks ainult siis, kui just rikutud normi eesmärgiks oli ära hoida seda kahju, mis kannatanul konkr-l juhul tekkis. Väljendused vastutust tekitava kausaalsuse juures § 1045 lg 3 ja täitva juures § 127 lg 2. KOV aktide ette nähtud kohustus kinnistu omanikele, et hooldaksid kinnistuga piirnevaid kõnniteid. B kukub A hooldataval teel ja saab kehavigastuse, siis 6 saab küs, kas KOV kehtest normi eesmärgiks oli mh hoida ära sellise kahju tekk B-l nagu antud juhul tekkis. Ei tohi lasta juhtida sellel, et § 1045 lg 1 p 2 järgi õv vigastuse tekitamine. Kui tegu tegevusetusega, siis tuleb leida kohustus, mida A oleks rikkunud. Antud juhul KOV õigusnorm. Samas rikkunud ka üldist käibekohustust. A sõitis bussis jänest
2. K. töötas OÜ-s majahoidjana. Tema nagu ka kõikide teiste OÜ-s töötavate majahoidjate töölepingus oli töötasuna kokku lepitud riiklik miinimumtasu. K. esitas OÜ vastu kohtusse hagi tööandjapoolse diskrimineerimise tuvastamiseks ja töölepingu muutmiseks, taotlusega töö normeerimisel arvestada tegelikku töömahtu. Hagiavalduse kohaselt oli K. tööpiirkond ligi 15 000 m2 võrra suurem kui teistel majahoidjatel, samuti oli tema hooldataval territooriumil teede pikkus üle kahe korra pikem, rohkem oli ka lehtpuid. K. leidis, et tööandja ei kohtle teda teiste töötajatega võrdselt, mis on VõrdKS § 2 järgi keelatud. Tulenevalt SoVS § 6 lg 2 p-st 3 tuleb sama või võrdväärse töö eest maksta võrdset tasu. Järelikult tuleb majahoidjate töömahtusid korrigeerida. Tööandja K. väidetega ei nõustunud, leides, et töötingimuste kokkuleppimisel on ta arvestanud kõiki seadusest tulenevaid nõudeid
annaabi.ee 
