EUROTUNNEL Suurbritanniat ja Prantsusmaad ühendab 50 km pikkune Eurotunnel, millest veealust osa on 38 km see on kõige pikem veealune tunnel maailmas. Eurotunnel läks maksma tohutud 10 miljardit naela ehk 2 korda enam, kui esialgne eelarve ette nägi. Võrdluseks võib tuua Soome lahe alla kavandatava hiigelprojekti, mis peaks tunneli kaudu ühendama Tallinna ja Helsingi. Selle tunneli pikkus oleks 70-85 km ning asuks kuni 220 m sügavusel niisugust tunnelit pole maailmas senini. Ettevõttena rajati Eurotunnel 13. augustil 1986 eesmärgiga finantseerida, ehitada ning töösse lasta tunnel, mis ühendab Suurbritanniat ja Prantsusmaad. Ehitustööd algasid 1988. aastal ning ametlikult avati tunnel 6. mail 1994 kuninganna Elizabeth II ja kuningas François Mitterand' poolt. Prantsusmaa ja Suurbritannia valitsused on teinud kokkuleppe majandada tunnelit koos aastani 2086. Eurotunnel loodab täisvõimsuse saavu...
kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Lisaks töövigastuse tõttu saamatajäänud sissetuleku hüvitamisele tuleb kahju eest vastutaval tööandjal hüvitada kannatanule töövigastusest tingitud lisakulutused. Sellisteks lisakulutusteks võivad olla: proteesid ja abivahendid; retseptiravimid; sanatooriumituusikud; sõidukulud raviasutusse või sanatooriumi; kannatanu hooldamiskulud. Kannatanu surma korral tuleb tööandjal hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Kui töötajal, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab tööandja maksma sellele isikule rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava
Moodustatud impulsside laius on muutuv, seega ka väljundpinge lähenemisviis on teisest küljest õigustatudsellega, et põllumajanduses kasutatakse lühiajalisel talitlusel sageli muutub seade pingega sarnaselt ligikaudu siinuse järgi. Alalisvoolu mootori ja ventiilpinge muunduri mootoreid, mis on ette nähtud kestvaks tööks. Kestval tööl on püsikaod ligikaudu võrdsed asendamisel asünkroonmootori ja sagedusmuunduriga vähenevad hooldamiskulud. Asünkroonmootor on nimimuutuvkadudega. Kestva talitluse mootori töötamisel lühiajalises talitluses ülekoormusega on aga tema alalisvoolu mootorist lihtsam ja odavam. Transistoride kõrval kasutatakse välja lülitatavaid või enda muutuvkaod suuremad püsivkadudest. Sellepärast selline mootor töötab madalama kasuteguriga lühiajalises kustutusega türistore. Inverterite ja sagedusmuundurite juhtimiseks kasutatakse digitaal- ja vektorjuhtimist