tegemise ümber oli kogunenud palju tolle aja tuntud haritlasi. Hiljem arenesid nendest ajalehtedest välja poliitilised organisatsioonid/algsed erakonnad. Ajakirjandus oli põhiliseks info levitamise viisiks. · Rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste pidamine Korraldati laulupidusid, mis oli esimeseks ülemaaliseks ettevõtmiseks ja pani aluse olulisele traditsioonile. Tähtis oli ka seetõttu, et oli rahvusliku liikumise hoogustajaks, suurendas eestlaste ühtekuuluvustunnet ja rahvuslikku preztiisi, saab alguse muusikakultuuri areng. Jakob Hurt esines 1888. aastal 22. veebruaril haarava üleskutsega, kutsudes koguma ,,vanavara" ehk vanasõnu, muistendeid, pärimusi ja muud sellist kõikjalt Eestist. Tema üleskutse leidis ka tohutu vastukaja, lühikese ajaga koguti kokku sadu tuhandeid lehekülgi materjali. · Seltsitegevuse aktiviseerumine
Lääneliku tarbimiskultuuri levik Aasiasse – kasvavad Demograafilise dividendi vähenemine tärkavates majandustes võimalused sealsete riikide jaeturgudel. – liigitub ohuna, kuna demograafiline dividend on tärkavates *Kursiivis toodud kommentaarid ja argumentatsioon on otsene tsiteering Eesti Arengufondi koostatud analüüsist "Välistrendid Eesti fookuses 2020". majandustes üheks majanduskasvu hoogustajaks, seega võivad väheneda ekspordi - ning investeerimisvõimalused. Sotsiaalvõrgustike laienemine – on võimalus, kuna sotsiaalvõrgustikke saab edukalt ära kasutada turunduses, kliendisuhetes ja infokanalina. *Kursiivis toodud kommentaarid ja argumentatsioon on otsene tsiteering Eesti Arengufondi koostatud analüüsist "Välistrendid Eesti fookuses 2020".
Hillar 1994:20).See oli esimene kord, kus eestlased nii suure rahvamassina koos laulsid. Nad said teada, kui võrratu see on ja edaspidine eesmärk oli seda veel teha. Esimese üldlaulupeo mõju rahva isamaalistele tunnetele on võimatu üle hinnata. Ühise ürituse õnnestumine sisendas usku ja lootust. Laulupeo kordaminek innustas looma uusi oma laule (Kaarlep 2007:46).Laulupidu sai rahvusliku ärkamise hoogustajaks, kuna Jakob Hurt rõhutas vajadust suurendada eestlaste ühtekuuluvustunnet. Laulupeost sai alguse muusikakultuuri areng (Slideshare, 2004). On juba ammu teada, et laulupeod on ja jäävad läbi aegade eesti rahvale väga oluliseks. Esimene laulupidu andis tõuke järgmistele laulupidudele, millest on Eestis saanud traditsioon. Laulupeo teeb eriliseks see, et ühislaulmisest tekkiv tunne liidab ja ühendab inimesi. 14 5. Uurimuslik osa Eesti esimese laulupeo kohta
annaabi.ee 
