Epilepsia Elise Laius Kirjeldus krambid, muud närvisüsteemi talitlushäired krooniline esineb hoogudena pole üldjuhul päritav haigusnähud ootamatud erinevad raskusastmed hoogudevahelisel peridoodil terve Diagnoosimine küsitlus aju elektriline uuring kompuutertomograafia magnetresonantstomograafia raske diagnoosida Tekkepõhjused(1) peaaju närvirakkudes tekivad ülemäärased laengud suureks riskifaktoriks alkohol raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused mürgitused ainevahetushäired Tekkepõhjused(2) ajuhaigused või kasvajad peaaju vereringehäired peaajutraumad
piirkonnas, kaenlaalustes. Nahal või suu limaskestal võivad tekkida sinikasarnased plekid. 10. Epilepsia- Epileptilised hood on tingitud lühiaegsest närvirakkude ebanormaalsest tegevusest peaajus. Mõnedel inimestel aga vallandub epileptiline hoog selgete väliste mõjutusteta, nagu "iseenesest". Tervise seisundit, mille korral sellised väliste põhjusteta epileptilised hood tekkivad korduvalt, nimetataksegi epilepsiaks. Enamasti on inimene hoogudevahelisel perioodil täiesti terve oma tavaliste võimete ja vajadustega. Epilepsia on tervise üldseisund, mille tunnuseks on korduvad selge välise põhjuseta epileptilised hood. Epilepsiat ei saa välja ravida, aga saab hoogusid kontrolli all hoida, s.t neid ära hoida või kergemaks muuta.
Olge käepärast, et vastata küsimustele o Osutatud abi ülevaade o Abista, kui seda palutakse Ärge õpetage meedikuid Ei ole viisakas piiluda sisse kiirabiauto aknast. EPILEPSIA (langetõbi)- Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on korduvad ja mitteprovotseeritud epileptilised hood. Epilepsiahaige on tavaline inimene, kes haigushoo korral vajab kaasinimeste mõistvat suhtumist ja abi. Hoogudevahelisel perioodil säiluvad nende võimed ja vajadused täielikult see tähendab, et epilepsia ei välista andekust. Epilepsiaga inimesi on umbes 0,8%. Eestis on ligikaudu 9000 epilepsiahaiget, seega on epilepsiaga inimesi rohkem, kui üldiselt arvatakse. Põhjus? Epileptilisi hooge põhjustab peaaju närvirakkude samaaegne epileptiline aktiivsus (peamiselt ajukoores), mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse — tekib epileptiline hoog.
Epilepsia algab sagedamini lapsepõlves või noorukieas, aga ka hiljem.Kui haigus on ravimitega kontrolli alla saadud, kui puuduvad teised puuded, siis haige õppimis- ja töövõime on täpselt samasugune kui teistel. Epilepsia ei ole põhjuseks, et epilepsiaga inimene ei võiks olla andekas. Epilepsiaga inimene on tavaline inimene, kes haigushoo korral vajab kaasinimeste abi ja mõistvat suhtumist. Hoogudevahelisel perioodil nende võimed ja vajadused säiluvad täielikult. Kui hoog on alanud, siis seda peatada pole võimalik. Hoog möödub iseenesest umbes 1...5 minutiga. 1) Jääge ise rahulikuks! 2) Vaadake kella! Selgitage välja, kui kaua hoog on kestnud. 3) Jälgige, et haige ei vigastaks end hoo ajal. Pea alla võib panna midagi pehmet (riideeseme vms.). Ärge jätke haiget järelvalveta teadvuse taastumiseni. 4) Mitte midagi suhu panna
annaabi.ee 
