Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hoogsajud" - 3 õppematerjali

Tuuled-frondid ja rõhualad
18
ppt

Tuuled, frondid ja rõhualad

· · Soe front ­ · ­ soojem õhumass liigub külma · peale · ­ liigub harilikult 20-30 km/h · · Sooja frondile iseloomulik · ­ lai pilvesüsteem · ­ pilveala põhiliselt enne fronti · ­ laussajud · · Külm front · ­ külmem õhumass liigub sooja alla · · Külmale frondile iseloomulik · ­ liigub kiiremini kui soe front · ­ 2-3 korda kitsam pilvesüsteem kui · soojal frondil · ­ peamine pilvemass frondi taga · ­ valdavalt hoogsajud Aktiivne külm front · Liigub väga kiiresti: 50-60 km/h · · Frondi ees järsk õhurõhu langus · · Soe õhk on sunnitud mööda · frontaaltasapinda tõusma- · ­ Arenevad võimsad rünksajupilved · Cb · ­ Läätsekujulised kõrgrünkpilved · Altocumulus lenticularis · · Intensiivne äike · · Tugevad sajud, rahe · · Tormituul-pagid,tromb, vesipüks · · Tugev turbulents · · Frondi järel · ­ kiire õhurõhu tõus

Geograafia → Geograafia
18 allalaadimist
Tuulest ja ilmaennustamisest
61
pdf

Tuulest ja ilmaennustamisest

· Soe front ­ ­ soojem õhumass liigub külma peale ­ liigub harilikult 20-30 km/h · Sooja frondile iseloomulik ­ lai pilvesüsteem ­ pilveala põhiliselt enne fronti soe ja.... ­ laussajud · Külm front ­ külmem õhumass liigub sooja alla · Külmale frondile iseloomulik ­ liigub kiiremini kui soe front ­ 2-3 korda kitsam pilvesüsteem kui soojal frondil ­ peamine pilvemass frondi taga ­ valdavalt hoogsajud külm front Sooja frondi ilm · Enne fronti ­ õhurõhu intensiivne langus ­ tuule tugevnemine ja pöördumine vasakule e. vastu päeva ­ sadu 200-300 km enne fronti · suvel vihmana, merelise troopilise õhu lähenemisel ka äike ja tugevad hoogsajud · talvel lumi ja tuisk · Peale fronti- soe sektor ­ Õhurõhu langused vähenevad ­ Tuul pöördub järsult paremale e

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
Sademete režiim Eestis
13
docx

Sademete režiim Eestis

soojeneb suvel maismaa kohal kiiresti, siis tekivad rünkpilved, mis annavad palju sademeid. Tihti kaasneb sadudega äike ja tugev puhanguline, sageli tormiks paisuv tuul. 2. Arktiline mereline õhk toob Põhja-Jäämerelt jahedat niisket õhku, mis põhjustab tugevaid sajuhoogusid. 3. Parasvöötme mandriline õhk sajuhoogusid. Kujuneb meist ida pool Euraasia mandri kohal. Talvel toob ta kaasa tugevad külmalained. Suvel areneb selles õhumassis võimas rünkpilvitus, mis toob kaasa hoogsajud ja äikesed. 4. Troopiline mandriline õhk jõuab meieni suhteliselt harvem, tuues kaasa kuuma ja kuiva ilma. 5. Troopiline mereline õhk on soe ja väga niiske. Talvel toob ta kaasa sademetega pilvise ilma, esineb udud. Suvel põhjustab ta tugevaid sademeid, kõva tuult, äikeseid. 7. MERELINE JA MANDRILINE KLIIMA Teada tuntud tõde on see, et merelises kliimas langeb sademeid rohkem, suved on jahedamad ja talved pehmemad ning aastane temperatuuri amplituud väiksem

Loodus → Eesti hüdrometeoroloogilised...
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun