pälk 14 Maapinnani mittejõudev vihm 15 Vihm kaugemal (üle 5 km) 16 Vihm lähedal, kuid mitte vaatluskohal laeval 17 Äike, kuid vaatluse ajal ei saja 18 Tormituul, tormihoog 19 Keeristorm, vesipüks 20...29 nähtusedvaatlusele eelneva tunni jooksul (vaatluse ajal nähtust ei esine) 20 Uduvihm või lumeterad 21 Vihm 22 Lumesadu 23 Märg lumi 24 Jäide 25 Hoovihm 26 Hooglumi 27 Rahe 28 Udu (nähtavus < 1000 m) 29 Äike 30...32 nõrk või mõõdukas tolmutorm, mis on viimase tunni jooksul... 30 ...nõrgenenud 31 ...püsinud muutumatuna 32 ...tugevnenud 33...35 tugev tolmutorm, mis on viimase tunni jooksul... 33 ...nõrgenenud 34 ...püsinud muutumatuna 35 ...tugevnenud 36 Nõrk pinnatuisk (lumi kandub allpool vaatleja silmade kõrgust) 37 Tugev pinnatuisk 38 Nõrk tuisk 39 Tugev tuisk
Langemise järgi: Laussademed: - täispilvisuse korral (Ns, St, As) - Sadu kestab pikalt (nt mitu ööpäeva) - Saju intensiivsus mõõdukas või nõrk ning muutub vähe - Sajab suurel territooriumil - Lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm, lauslörts Hoogsademed: - Meie laiustel Cb Kestab lühikest aega - Intensiivsus on muutlik, üldiselt suur - Sajab suhteliselt väikesel alal - Hoogvihm, hooglumi, hooglörts, lume- ja jääkruubid, rahe 15 SADEMETE LIIGID Uduvihm, lausvihm, hoogvihm (ka jäävihm) vihmade temp ainult natuke väiksem õhutemperatuurist LUMESADU - Koostises jääkristallid või nende agregaadid: jäänõelakesed, -plaadikesed, - sambad, jääskeletid e. lumetähekesed (Ø kuni 10 mm) - Tugevate sadude korral agregaadid ühinevad: Ø üle10 cm
Taimede kasvu ja suunaga alt ülespoole. Juhul kui lumikatet pole- sulamine osad pilvetilgad olema suuremad kui teised. Sademed arengu sõltuvus temp- taimede kasv- kasvu määravad mõlemas suunas. Kui toimub sulamine alt üles siis imbub langevad mitmel kujul: lumi, jäävihm, lumekruup, ära: 1fotosünteesi protsess- süsiniku sidumine. Päikese sulavesi mulda, mõlemapoolses sulamisel voolab enamus jäänõelad, hooglumi, teralumi, vihm, hooglörts, jääkruup, kiirguse mõjul seob CO2te. Produktideks on suhkur, CO2 lume sulaveest minema. Jahtumine- mulla külmumine uduvihm, lumekruubid, rahe, lumelörts. Liigitatakse ja päike. Mineraalsete ainete osatähtsus väike. Kuigi taim algab siis kui temp langeb alla 0 kraadi siis külmub agregaat oleku järgi: 1.vedelad(vihm, uduvihm) 2.tahked ei kasva ilma mineraalaineteta. Põhiline on süsinik. See mullas olev vesi
Jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis kui pilves leidub kristallidega samaaegselt ka alajahtunud piisakesi. Veepiiskadelt aurub vett, mis samal ajal kristallidele või skelettidele sublimeerub. Liigid ja tähised Lumi Jäävihm Hoogsademed Lumekruup Jäänõelad Hooglumi Teralumi Vihm Hooglörts Jääkruup Uduvihm Lumekruubid Rahe Lumelörts Pilet nr. 6 Erinevate muldade soojusreziim. Frondid. Soojusreziim pinnas koosneb 2 soojuslikust komponendist: 1)liivpinnased, 2)savipinnased. Erinevus on tingitud niiskuse ja õhu vahekorrast pinnases. Soojuslikus mõttes
piisavalt palju põrkeid, peavad osad pilvetilgad olema suuremad kui teised. Sademed langevad maapinnale mitmel kujul: uduvihm, vihm, rahe, lumi. Sademeid võib liigitada nende agregaatoleku järgi: 1) vedelad (vihm, uduvihm) ja 2) tahked (lumi, lumekruup, teralumi, jääkruup, jäänõelad; 3) segasademed (lumelörts). Sademeid liigitatakse langemisiseloomu järgi: 1) laussademed (lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm, lauslörts). 2) hoogsademed (hoogvihm, hooglumi, hooglörts, lumekruubid, jääkruubid, rahe). * pilvepiisakeste suurenemine kondensatsiooni teel. Pilvepiisad pole ühesugused, nende mitmesugune suurus ongi nende kasvamise põhjuseks. Mida väiksem piisk, seda kumeram on ta pind ning selle kohal max veeauru rõhk suurem. Väiksemalt piisalt vesi aurab, suuremale aga liigub veeauru molekule juurde seal kondenseerudes. * jääkristallide
Peagi 2) Mittehügroskoopsed osakesed iseloomustab temp.adiabaatiline liituvad väikesed voolukesed suuremateks lauslörts), hoogsademeiks (äikesevihmapilv: gradient.Selle all mõistetakse temp.langust hoogvihm, hooglumi, hooglörts, ning võimsamateks püstvoolukesteks. · Tavalise tolmu osakeses pole ühe pikkusühiku kohta vertikaalis.Tavaliselt lumekruubid, jääkruubid, rahe).Veel võib Samal ajal võib kõrval jahedama pinna kohal
kujul.Tekkemine:pi lveosakesed suurenevad:kondensatsiooni teel,sumblimatsiooni teel,ühinemise teel,gravitatsioonelise koagulatsiooni teel.Liigid:Agregaatoleku järgi:vedelateks(vihm,uduvihm),tahketeks(lumi,lumekruubid,jäävihm,rahe),segatüüpi sademeteks(lumelörts,rahe koos vihmaga,jäävihm koos vihmaga).Langemise iseloomu järgi: laussademeiks (lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm, lauslörts), hoogsademeiks (äikesevihmapilv: hoogvihm, hooglumi, hooglörts, lumekruubid, jääkruubid, rahe).Veel võib liigistada: massisiesteks, frondisademeteks. Kondensatsioon: on auru muutumine gaasilisest olekust veeks.Mida väiksem on piisk,seda kumeram on ta pind. Kumerama pinna kohal on veeauru rõhk suurem. Kõrvuti asetsevad erineva suurusega piisad-järelikult väiksemalt piisalt vesi aurub ja kondenseerub suuremale piisale.Nii suurenevad piisad väiksemate arvel.Jääkristallide suurenemine sumblimatsiooni
*Laussademed (langevad enamasti täispilvituse korral, kestab tavaliselt pikemat aega isegi mitu ööpäeva. Saju intensiivsus on enamasti aga mõõdukas või nõrk ja muutub vähe. Laussademed langevad ulatuslikule maa-alale. Laussademete alla kuuluvad: lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm ja lauslörts) *Hoogsademed (kestab lühikest aega. Saju intensiivsus on muutlik, kuid üldiselt suur. Esineb võrdlemisi piiratud maa-alal. Hoogsademete alla kuuluvad: hoogvihm, hooglumi, hooglörts, lumekruubid, jääkruubid ja rahe) *Maapinnal kujunevad (kaste, hall, jäide ja härm) 34) Õhurõhu mõõtmine. Meteoroloogias mõõdetakse õhurõhku millibaarides (mb) ja mm-tes elavhõbedasamba järgi. 1 mm Hg normaaltingimustes = 1,33 mb. Mõõteriistaks on baromeeter. Et saada õhurõhu jaotust teataval maa-alal joonistatakse isobaaride ehk samarõhujoonte kaardid. Isobaarid ja baariline gradient. Mingi meteoroloogilise elemendi väljakujutamisel on kõige
annaabi.ee 
