(Aristotelese ,,Tõlgendamisest", 360 eKr) Hilisemate tõlgendamisteooriate alus, keskendub keele ja loogika suhtele Suuline kõne > hinge emotsioonide või muljete sümbolid või märgid > Kirjalik tekst > suulise kõne märgiline tähistamine On kultuuriliselt varieeruv AGA Emotsioonid ja muljed, mida sõnad tähistavad (semeia), on samad kogu inimkonna raames, nii nagu ka objektid (pragmata), mida emotsioonid ja muljed tähistavad või millele nad sarnanevad (homoiomata, ka kujutama, kopeerima). Keskendub adressandi ja adressaadi kommunikatsioonile teksti kaudu Uuritakse teksti tervikuna (hermeneutiline ring = osa mõistmine terviku kaudu ja terviku mõistmine osade kaudu. Teksti uuritakse kultuurilis-ajaloolisel taustal Tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija ajaloolisest vaistust, kogemusest ning valmidusest dialoogi astuda. Lähilugemine.
(Aristotelese „Tõlgendamisest”, 360 eKr) Hilisemate tõlgendamisteooriate alus, keskendub keele ja loogika suhtele Suuline kõne > hinge emotsioonide või muljete sümbolid või märgid > Kirjalik tekst > suulise kõne märgiline tähistamine On kultuuriliselt varieeruv AGA Emotsioonid ja muljed, mida sõnad tähistavad (semeia), on samad kogu inimkonna raames, nii nagu ka objektid (pragmata), mida emotsioonid ja muljed tähistavad või millele nad sarnanevad (homoiomata, ka kujutama, kopeerima). Keskendub adressandi ja adressaadi kommunikatsioonile teksti kaudu Uuritakse teksti tervikuna (hermeneutiline ring = osa mõistmine terviku kaudu ja terviku mõistmine osade kaudu. Teksti uuritakse kultuurilis-ajaloolisel taustal Tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija ajaloolisest vaistust, kogemusest ning valmidusest dialoogi astuda. Lähilugemine.
• Kõneldud sõnad on tundmuste sümbolid või märgid, või hinge muljed; kirjutatud sõnad on kõneldud sõnade märgid. Nagu kirjutamine, nii ka kõne pole sama kõikidel inimrassidel. Kuid mentaalsed tundmused ise, millest [põhjustatud] sõnad on primaarselt märgid (kr. semeia), on samad kogu inimkonnale. Nagu [ka] objektid, millest need tundmused on representatsioonid või sarnasused, kujutised, koopiad (kr. homoiomata) • A. defineeris suure hulga abstraktseid termineid. • A. jagas kõikide sõnade tähendused järgmistesse (kümnesse) klassidesse (tegi esimese liigituse tähendusele): – mis (substants) – nt hobune, mees – kui suur (kvantiteet) – kahe “kubiti” pikkune – missugune asi (kvaliteet) – kollane, grammatiline
annaabi.ee 
