Hermann nii muusikaliselt materjalilt kui ka muusikaliste kujundite loomises saksa väikekodanlike laulude eeskujusid. Teisel loominguperioodil ilmnesid tema juures selgemini rahvusliku iseloomu ja helikeele otsingud. Sel ajal on kirjutatud "Eesti neiu palve pärast Paala lahingut 1217. a." ja "Eesti neiu troost orjapõlve algusel" (J. Bergmanni tekst, 1880. a.). K. A. Hermanni kooriloomingu parim saavutus on 1880. a. kirjutatud laul "Isamaa mälestus". K. A. Hermanni koorilaulud on eranditult homofoonilised, harva on kasutatud üksikuid imitatsioonivõtteid. Harmoonia on lihtne, isegi primitiivne, toetudes peamiselt põhiastmetele. K. A. Hermanni soololaulud ei erine temaatikalt, meeleolult ja helikeelelt millegagi tema koorilauludest. Klaverilooming on kirjutatud saksa salongiheliloojate ajaviitepalade otsesel eeskujul ning neil pole muusikalist väärtust. K. A. Hermanni viiuli- ja ansamblipalad kujutavad endast lühikesi, arendamata eesti rahvatantsuviise. Nad olid
väga nõudlikud laulud, milles kasutatakse ka helimaali: kujutatakse helides looduspilte, hääli, olustikustseene jne. Itaalia ilmalik laul 16. sajandil. Itaalias kujunesid mitmed omapärased zanrid. Rahvalikud laulutüübid: frottola, villanella. Peen ja kunstipärane, ,,õpetatud" zanr madrigal. Frottola õitseng 15. lõpul, 16. algul. Firenzes Medicite õukonna karnevalipidustustel väga populaarsed. Iseloom: stroofilised, süllaabilised, homofoonilised, lihtsa harmooniaga. Kirjutasid heliloojad, kes tegutsesid suurlinnades õukondades. Villanella (canzon villanesca talupojalaul). 16. saj. II poolel väga populaarne. Rahvakeelne, sageli labase, madala keelega, vastand peenele ja rafineeritud madrigalile. Vajalik ka vastav laulmismaneer. Ka muud väljendusvahendid on lihtsad. Kirjutasid heliloojad, kes tegutsesid suurlinnades õukondades. Madrigal tähtsaim ilmaliku muusika zanr Itaalias 16. sajandil. Sünnib 1520. aasta paiku
Joonis 1.1: Kanji m¨argi semantiline ruum ning seda m¨a¨aravad h¨a¨aldus , kuju ja kasutus . Kolmnurga iga tipu juures on esitatud vastava omaduse kohased s¨ ustematiseerimismeetodid. M¨argi kuju juures vasakul nn. m¨a rgi v~oti , m¨ argi h¨aa¨lduse juures u ¨lal homofoonilised m¨argir¨ uhmad 10 ning kasutuse juures paremal m¨argipered . Toodud m~oistete juurde tulen pikemalt tagasi t¨o¨o l~opuosas. J¨argnevalt vaatleksin pikemalt eraldi kanjim¨argi kolme makrostruktuu- ri komponenti: kuju, kasutust ning l~opuks h¨a¨aldust. 1.1.1 Kanji erinevad kujud shotai
annaabi.ee 
