Aeg-ajalt hoogustub see suviti, mil kontrollitakse just toitlustusettevõtteid seoses lapstööjõu kasutamisega. Noorukite ja laste kasutamine tööjõuna oli eriti populaarne ka kapitalismi ajal. Tehased, pagaritööstused ja muud kutsetööd nõudvad ettevõtted panustasid laste väljakoolitamisele, et neid siis kasutada kui odavat tööjõudu. Palgati lapsi vanuses 6-18 aastat. Tööaeg varieerus varastest hommikutundidest kuni hilisööni. Töötati 15-16 tunniseid päevi. Paljud lapsed pidid jääma isegi tehastesse magama, sest kodu asus liiga kaugel. Toetudes käesolevale peatükile pole vale väita, et üldiselt kasutati lapsi lihtsalt ära kerge töö tegemiseks ning samuti ei pidanud neile palju palka maksma. Sel ajal ilmselt ei saanud nad midagi vastu. Antud olukord on siiski õnneks erinev tänapäeval, kus alaealisi eriti tööle ei võeta, seadus on läinud karmimaks
matkaradade võrgustik, kuna mägedes oli võimalik liikuda ainult jalgsi või veohobustega. Rahvausundja maastik Rahvausundi õpetamine peaks ülekaalukalt toimuma väljas kultuurimaastikul. Seal on kergem mõista, kuidas meie esivanemate ettekujutused on sündinud ja isegi kuidas need on arenenud ning me näeme, milliseid olulisi funktsioone rahvausund täitis. Meie talurahvaaegsed esivanemad elasid suurema osa oma elust vabas õhus, varajastest hommikutundidest õhtuni välja. Nad hoolitsesid põldude ja rohumaade eest, tegelesid metsanduse ja karjatamisega, pidasid jahti ja kalastasid kõike elatise teenimise ja ellujäämise eesmärgil. Rahvausund on kütkestav osa traditsioonilisest kultuurist ja võib isegi praegusel ajastul rikastada loodustunnetust nii laste kui ka täiskasvanute jaoks. Tänapäeva inimestel on esivanemate uskumuste ja mõttemaailma uurimusest paljugi õppida. Seal leidus
21)A.Tsehhovi elu ja looming. (1860-1904) Elulugu- Sündis Taganrogis 1860. Tsehhovite perekond pääses orjusest tänu sellele, et vanaisa oli suure vaevaga suutnud koguda 3500 rubla ning ostis enda perekonna priiks, kuna sel ajal sai nii teha. Anton Tsehhov ise on väitnud, et tal pole lapsepõlve olnud. Seda ütles ta sellepärast kuna tema isa oli väga karv ning kodus valitses range kord. Lapsed pidid päevade kaupa poes istuma ning kauplema samuti pidid nad varastest hommikutundidest hiliste öötundideni kirikus laulma. Sõnakuulmatuse korral said lapsed peksa. 16-aastane Anton jäi üksi Taganrogi gümnaasiumi lõpetama kuna isa oli võlgades ning üritades vältida võlavanglat sõitis ta perega Moskvasse. Tema sünnimajja asusid võõrad inimesed, kellele Anton oli sunnitud toanurka üürima. Elatist teenis ta õpetaja ametiga. Kui Anton Moskva ülikooli astus oli tal kindle plaan saada arstiks ning nii ta läkski arstiteaduskonda õppima.