ema, teda võimalikult vähe häirides, Peamiselt kasutatakse selleks mesilasema selja- läbi kaanes oleva ava isolaatorisse. Enne seda on soovitav raputada lahtiselt kilbi värvimist või sellele märgi kleepimist. Peale haudmelt isolaatori peale noori ammesid, kes hakkaksid emamesilast sööt- selle võib kärpida ka mesilasema tiibu. Näiteks ma, ning panna raam tagasi sinna, kus ta oli alguses. Järgmiseks hommi- lõigatakse paarisaastal sündinud emal kolman- Ema märgistamine kuks kella 8-10 paiku on mesilasemal munetud. Kauem ei ole soovitav ema dik paremast tiivast ja paaritul aastal sündinud numbrikleebisega. kinni hoida, vastasel juhul muneb ta mitu muna ühte kannu. Kui mune ei emal vasakust tiivast
11. Hommikuvõimlemine toimub rühmavanema või jaoülema juhtimisel ja kes- tab kuni pool tundi. Võimlemisele järgneb nii enese kui ka ruumide korrastami- ne, mis lõpeb hommikuse ülevaatusega, mille vältel rühmavanemad ja jaoüle- mad kontrollivad isikkoosseisu kohalolekut, välimust ja hügieeninõuete täitmist ning selgitavad välja haiged, kes soovivad minna ambulantsi. 12. Aega hommikusest ülevaatusest kuni õppuste alguseni kasutatakse hommi- kusöögiks, ruumide ja kompaniile kinnistatud territooriumi koristamiseks ning õppusteks valmistumiseks (relvade, rakmete, vormiriiete jne ülevaatamiseks ja korrastamiseks). 82 6. Riviõpe Riviõpe on üks sõjalise väljaõppe liste harjutuste kõrval tähtis koht rivi- tähtsamaid osi. Riviõppe eesmärk on õpetusel. Kasvatuse eesmärk oli aren-
Ma varjasin end natuke eemal koridoris. Kui ta parasjagu ei vaadanud, hiilisin ma sisse, võtsin endale kuuluva tagasi, pistsin selle oma koolivormi kampsuni „Ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja“ alla ja teel esimesse tundi panin selle salaja teadetetahvlile tagasi. Pisut hiljem samal hommi- kupoolikul vaatasid 4. klassi õpilased ülakorruse suures klassiruumis filmi. See oli mustvalge Haridus on lihtsalt ühiskonna hing, mis kandub ühelt põlvkonnalt teisele. loodusfilm – „Saarmad Kanadas“ või midagi sellist. See oli tõenäoliselt ajatäitmiseks mõeldud G.K
surid, nii et siis ei jäänud enam muud kedagi kui mina ja taat. Aga taadist polnud enam midagi asja ta murede pärast; ja kui ta suri, võtsin ma, mis järele oli jäänud, sest talu polnud meie oma, ja sõitsin laevalael jõge mööda üles ja kukkusin üle parda; ja nii ma sattusin nende juurde. Nad ütlesid, et ma võin nende juures kui kodus olla nii kaua kui tahan. Vahepeal oli peaaegu valgeks läinud, ja kõik läksid magama, ja mina ka Buckiga. Aga kui ma hommi- 1 Arkansas -- P.-A, Ühendriikide osariik 310 kui ärkasin -- pagan võtku! -- olin om« nime unustanud. Lamasin umbes tund aega, katsudes meelde tuletada; ja kui Buck ärkas, küsisin: «Kas sa veerida oskad?» «Jah,» vastas ta. «Vean kihla, et sa ei oska mu nime veerida,» ütlesin ma. «Vean kihla ükskõik mille vastu, et oskan,» kostis ta. «Hea küll,» ütlesin, «hakka pihta!» «G-e-o-r-g-e J-a-c-k-s-o-n, näed nüüd!» hüüdis ta.
annaabi.ee 
