põhjustab kogu geenide ploki ekspresseerumise ja ühe rakutüübi muutumise teiseks. Seega igal geenil pole mitte ainult hulk cis elemente, vaid üks trans faktor võib kontrollida erinevaid geene. Uue regulaatorvalgu lisandumise effekt rakus sõltub sellest, millised regulaatorvalgud juba on olemas st raku eelnevast arengust. Arenguliselt reguleeritud geenide (näit. keha segmentatsiooni kontrollivad geenid äädikakärbses=homeootilised selektorgeenid) ekspressiooni regulaatorid on nn homeobox valgud e homeodomäänsed valgud. Sarnased loomades ja taimedes, st tekkinud evolutsioonis enne nende organismirühmade lahknemist. Nende geenid sisaldavad 180 bp piirkonna mis kodeerib 60 aminohapet ja mida nim homeobox-iks. Mutatsioonid nendes geenides põhjustavad dramaatilisi muutusi arengus, näiteks Antennapedia geeni mutandis tundlate asemel jalgade teket Drosophila'l. Põhjus on see, et tundlaks arenevas rakkude rühmas ekspresseeritakse ebanormaalset regulaatorvalku, mis
paratamatu protsess. Evolutsiooniline regress: täiustumisele vastupidine protsess e ehituse lihtsustumine (parasiidid). Suured evolutsioonilised muutused saavad alguse mõne liigi üksikisendi geneetilisest muutumisest. Uute geenide teke ja olemasolevate aktiivsuse regulatsiooni muutumine. Algab tavaliselt mingi geeni kordumisest. Suuremad muutused võivad toimuda regulaatorgeenides: organismi üldist ehitusplaani määravad homeobox geenid (imetajatel HOX-geenid) esinevad kõigil loomadel, kuid nende arv on kasvanud, et kontrollida detailsemalt organismi ülesehitust. Ontogeneesi käik sõltub sellest, millises areneva organismi osas, millal, kui kaua ja millise intensiivsusega eri geenid avalduvad. Kõik geneetilised muutused läbivad loodusliku valiku ja on kohastumusliku tähendusega. Väljasuremine: liigi keskmine eluiga on 2-10 mln a.
muutumisest. Mikroevolutsioonilised muutused seisnevad peamiselt uute alleelide tekkes ja levikus. Makroevolutsiooni aluseks on uute geenide teke ja olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsiooni muutmine. Võib olla seotud kromosoom- ja genoommutatsioonidega. Uute geenide teke algab tavaliselt geeni kordistumisest -> mutatsiooni tõttu muutumine. See protsess võib aja jooksul korduda. --- Struktuurgeenid püsivamad, sagedamini muutused regulatoorgeenides. Üldine ehitusplaan homeobox-geenides ehk HOX geenides, esineb kõigil, kuid arv evolutsioonis kasvanud. Ontegeneesi käik sõltub sellest, millises areneva organismi osas, millal, kui kaua ja millise intensiivsusega eri geenid avalduvad. Kõik need geneetilised muutused läbivad loomulikult loodusliku valiku ja on kohastumusliku tähendusega. --- Väljasuremine on evolutsiooniprotsessi tähtis osa. 99% kõigist liikidest välja surnud. Liigi keskmine eluiga 2-10 miljonit aastat
müürloogas (Arabidopsis), mis on nende funktsiooniks. Muudatused igas nende geenis põhjustavad tüüpilise muudatuse õieosade asetuses. mRNA in situ hübridiseerimistehnika abil on võimalik jälgida nende geenide ekspresseerumist generatiivses meristeemis. Nende geenide poolt kodeeritud TF mõjutavad geenide sünteesi, mis määravad õieosade spetsiifikat. Nt AG kroonlehed asendavad tolmukad, AP2 viljalehed asendavad tupplehed. AG, IP, AP2, AP 3 homeobox geenid. ABC mudel eeldab, et homeobox geenide produktide kombinatsioon igas neljas õieosade ringis määrab antud piirkonna õieosade iseloomu. A ja C mõjuvad antagonistlikud 14. Kirjutage Lockharti valem (raku venivuskasvu kiirust määravad tegurid) ja nimetage võrrandis olevad suurused deltaV/delta t = Lm/L + m (P-y). m plastilisuskoefitsent. L hüdrauliline juhtivus. y minimaalne efektiivne trugorrõhk. P turgorrõhk. deltaV/delta t * V ruumala suurenemine ajaühikus. 15
annaabi.ee 
