1950ndatel alustas ooperite kirjutamist Hans Werner Henze (1926-2012), kelle libretistiks mõnda aega oli kuulus saksa kirjanik, Henze põlvkonnakaaslane Ingeborg Bachmann. Protestiks saksa fašistliku mineviku vastu elas 1953-1965 Itaalias, kus ta ka praegu meelsasti peatub. Henzet iseloomustab siiani traditsioonilisem ooperikäsitlus – esineb nii neoklassitsistlikke elemente kui mõningates teostes ka Bergi ning itaalia ooperi (Puccini) mõju. Viimaseid võib märgata näiteks ooperis „Homburgi prints“ (1958; laval 1960; Bachmanni libreto 19. sajandi kirjaniku Heinrich Kleisti samanimelise näidendi alusel; ooperi on pühendatud Stravinskile). Selles segunevad reaalsus ja unenäod, vastandub vabadus ja vägivald, õigus teha valik ja allumine. Muusikas on kasutatud seeriatehnikat, vabatonaalsust, kontrapunkti; on olemas lüüriline alge. Väga edukaks kujunes ka Henze opera buffa „Noor lord“ (Der junge Lord; Wilhelm Hauffi
Stravinski ei teinud saladust, et talle oli eeskujuks Mozarti ooper ”Cosi fan tutte”. Tema varasemad teosed ei hiilanud meloodilise rikkuse poolest, kuid selles ooperis, tänu aaria olemusele, ta nüüd väljendusrikkalt kirjutab. Rootslane I. Bergman lavastas selle Brechti stiilis ja ooper saavutas edu. 18 11. 1950. aastad ja 1960ndate algus. Traditsionalist Menotti. Modernistid: Nono, Henze (“Homburgi prints”), B. A. Zimmermann (“Sõdurid”). Traditsioonilises suunas jätkus eelkõige neoklassitsism (Britten, koomiline ooper „Albert Herring“ 1947, „Kruvikeere“ 1954, peaosad kirjutatud Britteni sõbrale ja elukaaslasele tenor Peter Pearsile; Stravinski, Mozarti-stiilis ooper „Elupõletaja tähelend“ 1951), samuti ka puccinilik liin, viimane just Ameerikas tegutseva itaallase Menotti loomingus („Telefon“ 1947, „Konsul“ 1950).
Tema hilised näidendid on kirjutatud täielikult kirjanduslikus maneeris kirjanduslikud näidendid. Gozzi, nagu ka Goldoni, kasutas maske. Gozzi ülesanne näidata, et Itaalia maskiteatril on oma esteetika. Seda potensiaali ei saa ignoreerida. 17) H. von Kleisti elu ja teatrilooming. Auahne, nö pärja rebimine Goethe peast. Ihkas kiireid vallutusi dramaturgias, kiiret edu publiku hulgas. Tema tuntumaid teoseid ,,Homburgi prints Friedrich" - pealtnäha ajalooline näidend. Kleist ei tundnud aukartust ajaloolise tõe ees, see ei läinud talle korda. Nooruk, kes käib unes ringi, magab ilmsi, tegevus 17. sajandil, sõja ajal rootslastega. Selle sõja ajal ärkab prints üles oma unest ja temast saab sõja kangelane. Printsist saab hädavares, kui tahetakse surmanuhtlust ta peal kasutada. Monarh lubab tal ise omale karistuse valida, uus pööre saab tagasi oma mehisuse
annaabi.ee 
