kindral Franco, ning saksamaa(ja ka itaalia) toetas teda saates Franco poolele oma sõjamehi ja ka relvastust. See oli väga julm ja verine sõda 17. Isikuid: a) Chamberlain inglismaa peaminister. Oli enda ülesandeks maailm rahusse veeretada kuid ei saanud hakkama b) Hitler Saksamaa führer. Natsipartei esimees. Osales 2.maailmasõja vallapäästmises ning samuti oli eestvedajaks juutide, mustlaste jne holokaustil (tapmine) c) Mussolini Itaalia peaminister ja fasistliku partei eesotsas ja põhimõtteliselt kuulus Itaalias võim temale. d) Hindenburg vana ja haige president Saksamaal kes oli ametil enne Hitlerit 18. Ärge unustage ka oluliste sündmuste dateeringuid! · 1933 Hitler nimetati kantsleriks ehk valitsuse juhiks · 1930 koondas endale võimu Stalin · 1934 hitler võttis endale presidendi õigused
lõppema vägivallaga. Kui araablased vägivalla poole pöördusid, tegid nad seda oma 19 huvide kaitseks ja vältimaks saada omal maal immigrantide poolt alla neelatud. Kui vägivalda kasutasid juudid, siis tegid nad seda selleks, et vaenulikus ümbruses oma iseseisvat ühiskonda kindlustada. (Chapman 1989, 97) 3.4 Olukord Palestiinas pärast Teist maailmasõda. Käesolev töö ei peatu pikemalt holokaustil. Holokausti puhul on tegemist Euroopa, mitte Palestiina ajalooga. Selle tagajärjed olid tuntavad juutide kasvanud immigratsiooni näol. Lisaks Hitlerile oli ka Stalin veendunud, et juudi rahvas oli ja on kõigi hädade põhjustajaks. Hitler rääkis sellest avalikult, Stalin salaja. Hitler tahtis juutidest lahti saada esialgu ilma verevalamiseta ja soodustas igati emigreerumist. Kaasa võis võtta vallasvara, välja arvatud Saksa kultuuri- ja kunstiväärtusi
Teine tuliselt vaieldud küsimus on, kas holokausti peaks pidama ainulaadseks sündmuseks. Üks pool püüab tõestada, et see on pretsedenditu isegi maailma ajaloos ning et juutide kannatus oli unikaalne. Teiselt poolt öeldakse, et siin ei saa kasutada mõistet unikaalne, kuna ajaloosündmused on kõik unikaalsed ja pole seega teistega võrreldavad. Peale selle ollakse arvamusel, et holokausti unikaalseks tunnistamine viib teiste Natsi-Saksamaa ohvrite kannatuste alahindamiseni. Holokaustil oli tohutu moraalne ja poliitiline mõju 20. sajandi II poolele. Selle tulemuseks oli õiguslike printsiipide ja standardite loomine inimõiguste kaitseks. Genotsiidi ja inimsuse vastaste kuritegude mõisted tekkisid reaktsioonina Natsi-Saksamaa holokaustiga seotud kuritegudele. Läbirääkimistel Nürnbergi Rahvusvahelisel Sõjatribunalil, mis toimusid kohtumõistmiseks natsijuhtkonna üle, tõsteti üles
annaabi.ee 
