pastori abilisena, aga sama aasta jõuludeks oli ta juba Hollandis tagasi ja leidis endale esialgu koha Dordrechti raamatupoes. Ta töötas seal 5 kuud, aga talle ei meeldinud see töö. Van Goghi religioosne ind kasvas ja 1877. aasta mais saatis perekond ta Amsterdami teoloogiat õppima. Ta valmistus kooli sisseastumiseksamiteks onu Jan van Goghi juures, kes oli admiral, ja võttis järeleaitamistunde oma tädimehelt Johannes Strickerilt, kes oli teoloog ja avaldanud esimese hollandikeelse teose Jeesuse elust, kus oli püütud arvestada peale piibli ka ajalooliste allikatega. 1878. aasta juulis kukkus van Gogh eksamil läbi ning lahkus koolist ja onu juurest. 1879. aasta jaanuaris võttis van Gogh vastu ajutise töökoha jutlustajana Belgias Valloonias Prantsusmaa piiri lähedal kaevanduspiirkonnas. Seal elas ta väga tagasihoidlikes tingimustes, samasugustes nagu kaevurid. Kuid see ei meeldinud kirikuvõimudele ja ta vallandati "vaimulikkonna väärikuse õõnestamise eest".
aastani. 15. juunil 2007 toimus Haagis Residentie Orkester'i Neeme Järvi 70. juubeli galakontsert, osales Eesti president Toomas Hendrik Ilves.7 3.2.2. Kirjandus 11. septembril 2008 korraldas saatkond Põhja-Hollandis, Groningenis, koostöös Groningeni Ülikooli soome-ugri keeleteaduskonnaga Eesti pärastlõuna, kus osales ca 70 inimest nii ülikooli-, kultuuri- kui äriringkondadest. Pärastlõuna kavasse kuulusid Eesti Instituudi fotonäitus EV 90, Jaan Krossi romaani ,,Paigallend" hollandikeelse tõlke esitlus ja J. Tusty dokumentaalfilmi ,,Laulev revolutsioon" näitamine. Publiku huvi oli suur ja tagasiside soe.8 7 http://www.estemb.nl/est/eesti_ja_holland 8 http://www.estemb.nl/est/eesti_ja_holland 3.2.3. Haridus Eesti Välisministeeriumi finantstoel registreeriti 2007. aastal Eesti kool Hollandis. Pühapäeviti, üks kord kuus toimuvast õppetööst võtab osa 39 last. Teised lapsed, kes soovivad õppida eesti keelt, saavad seda teha selles koolis.9 9 http://www
saksa ja vene keeles hakata tarvitama eesti kohanimesid, viimane kampaania hoogustus 1930. aastatel, kui ka ametlikul tasandil avaldati sellekohast survet. Riiginime Eesti võõrkeelsete vastete kohta peeti mõttevahetust (kas ainult Eesti või siiski Est(h)onia/Estland jms?), kuid 10. novembril 1926 tegi valitsus lõpuks otsuse inglis-, itaalia-, hispaania- ja portugalikeelse nimena tarvitada Estonia, saksa-, rootsi-, norra-, taani- ja hollandikeelse nimena Estland (Politseileht 20.11.1926). Peamiselt 1920. aastatel, ent ka hiljem tegeldi palju kohanimede keelelise korrastamisega. Selle ülesande võttis endale Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatus, kes vastas posti- ja raudteevalitsuse ja teiste riigiasutuste sellekohastele pärimistele. Sõnastati kohanimede normimise üldreegel ,,kirjuta kohanime nii, nagu kohalik rahvas nime hääldab". Juhatuse soovitused avaldati ajakirjas Eesti Keel (vt nt 1924, lk 179181; 1925, lk 82, 136137;
luues vaataja meelte rahuldamiseks luksuslikke nat��rmorte rikkalikult kaetud laudadest. Osias Beert oli �ks esimesi kunstnikke, kes spetsialiseerus nat��rmortide maalimisele ajal, mil selles �anris veel eriti ei t��tatud ja need v�hesed teosed mis loodi, olid tagasihoidlikult anon��msed. Beerti stiili esindasid tema meisterlik illusionism ning hoolikalt loodud kompositsioonid. Tema maalid hommikus��kidest, millele tavaliselt viidatakse nende hollandikeelse v�ljendiga �ontbijtjes� (�v�ikesed hommikus��gid�), kujutavad seadet laual k�rgvaates ja m�rgatava perspektiiviga. Beerti tehnika on �ldjuhul ja eelk�ige iseloomulik just varajastele flaami nat��rmortidele. Tema lilled, mis sageli on esitatud stseenina vaasist kitsas ni�is, meenutavad Ambrosius Bosschaerti t�id. Arvatakse, et ta tegi koost��d ka Pieter Paul Rubensiga. K�esolevale t��le l�hima stiiliga analoogi leiab
annaabi.ee 
