pruunikatel kojapoolmetel võib eristada aastarõngaid nagu puudelgi. Tavaliselt on neid 80- 100. On teada, et harilik ebapärlikarp on Eesti kõige pikaealisem loomaliik, olles võimeline elama kuni 150 aasta vanuseks. Seda tänapäeval küll ainult teoorias, kuna niivõrd tervislikku elukeskkonda hariliku ebapärlikarbi jaoks Eestis enam paraku ei leidu. 1.4Arvukus Ebapärlikarp on ajalooliselt vana liik: elanud maakeral juba sada miljonit aastat. Ta on välja kujunenud külmas holarktilises vees ja püsinud tänapäevani vaid jahedates puhastes ning kalarikastes looduslikes veekogudes. Euroopas on ebapärlikarp levinud Kesk- ja Põhja- Euroopas, kuid praeguseks on liigi arvukus kahanenud peaaegu kõikjal üle areaali. Arvukamalt leidub teda veel Rootsis, Sotimaal ning Soomes. Ebapärlikarbi levila hakkas märgatavalt kahanema 20. sajandi algusaastail, kui rohkele, kohati lausa röövellikule püügile lisandusid muutused veekogudes ja nende valgaladel. 1.5Levila 20
vähendades tunduvalt läbiimbuva vee hulka. Seetõttu halveneb nendesse padjanditesse kaevunud noorte karpide varustamine toidu ja hapnikurikka veega. Sügavale kaevunud noorte karpide elutingimusi halvendavad ka orgaanilised setted, mis "tsementeerivad" jõe põhja materjali. 1 Levik ja kaitse Levik ja arvukus Eestis Ebapärlikarp on ajalooliselt vana liik, vanim mageveepärlikarpide hulgas. 4 Ta on välja kujunenud külmas holarktilises vees ja püsinud tänapäevani vaid jahedates puhastes ning kalarikastes looduslikes veekogudes. Ebapärlikarbi levila hakkas märgatavalt kahanema eelmise sajandi algusaastail, kui rohkele püügile lisandusid muutused veekogudes ja nende valgaladel, sh mineraalväetiste kasutamine. Veel 20. sajandi algul koguti ebapärlikarpe pärlipüügi eesmärgil. Ebapärlikarbid elasid Läti piiri lähedal Pärlijões ja ka mõnedes praeguse Lahemaa jõgedes (Foto 1).
kolmnurkselt asetsevat lihtsilma. Haukamissuised. Tagumises osas pea aheneb; kinnitub liikuvalt eesrindmikule. Eesrindmik väga liikuv. Jalad käigujalad. Ees- ja tagatiivad võrkjad ja võrdse suurusega. Tiibade alusel spetsiaalsed moodustised, mis lennu ajal tekitavad klirisevat häält. Tagakeha pikk; 10 selgestieristatavat lüli. Suguorganid üheksandal segmendil. Emastel pikk muneti. Noored vastsed punakaspruunid. Levinud kogu holarktilises vööndis. Leviku lõunapiir Mehhiko ja Taiwan, põhjapiir Lapimaa. Selts: Suurtiivalised (Megaloptera) Pikkus kuni 2 cm. Värvuselt tumedad. Pea lame, tugevasti sklerotiseerunud. Liitsilmad suured, poolkerajad. Tundlad kinnituvad vahetult silmade ette; harjasjad, pärlikee taolised; kuni 40 lüli