Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu - 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Ta sündis Muhumaal kõrtsmiku ja poepidaja pojana. Aastal 1905 lõpetas Kuressaare gümnaasiumi ning läks õppima Helsingi Ülikoolis, mille lõpetas ta aastal 1909 filosoofia erialal, aastal 1911 sai ta magistrikraadi. Seejärel tuli ta tagasi Eestisse ning hakkas Tartus tööle eesti keele õpetajana. 1922. abiellus soomlannaga Ida Emilia Hokkaneniga ja sai tööd Helsingi ülikooli eesti keele lektorina. 1941. kaitses doktoritöö lingvistikas, kuid suri juba järgmisel aastal 16. jaanuaril ning on maetud Helsingisse. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Tema regivärsiliste loomingute põhjal võib öelda, et Ridala oli kiindunud nö kaugetesse asjadesse.
Tallinna Toompea vanglasse, kus ta tutvus Friedebert Tuglasega. Ridala vabastati 1906. aasta kevadel. Villem Grünthal-Ridala töötas 1910-1919 eesti keele õpetajana Tartus. Ta toimetas Eesti Kirjandust 1912-1914 ning kuulus toimkonda 1911-1925. 1914-1916 oli Üliõpilaste Lehe toimetaja. Suviti tegi ta keeleuurimismatku peamiselt Saare- ja Setumaale. 1919 saadeti ta Tartu ülikooli stipendiaadina end täiendama keeleteaduse alal Helsingisse. 1922 abiellus ta soomlanna Ida Emilia Hokkaneniga, kes on tõlkinud soome keelde Tammsaare ,,Kõrboja peremehe" jm. Kuna Taru ülikool enam talle tööd ei pakkunud, asus ta 1923 Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektoriks, kellena töötas surmani. Villem Grünthal-Ridala oli Ungari La Fontaine'i Seltsi välisliige, SKS-i ja Kalevala Seltsi välisliige, EKL-i ja EKS-i liige. 1920. aastail tegi kaastööd eesti ajakirjandusele kuid läks tülli Loomingu ja Eesti Kirjanduse toimetusega. Vanemas eas on ta
· Sündis 30.05.1885, Muhumaal · Luuletaja, tõlkija, keele- ja folklooriuurija · Luuletajanime vanemate sünnikoha järgi · Õpingud: Hellamaa kihelkonnakool · 1895-1905 Kuressaare gümnaasium · 1905-1911 Helsingi ülikool (soome keel ja kirjandus) · Oli Noor-Eesti liige (sõprus Aavikuga) · 1905 vangistati kahel korral · Toompea vanglas tutvus Tuglasega · 1910 1919 Tartus emakeeleõpetaja · 1922 abiellus Ida Hokkaneniga · 1923 Helsingi ülik e.k ja kirjandus lektor · Käis tihti Saaremaal ja Muhus · Suri 16.01.1942 maovähki. Looming · Oluline märksõna kaugus · Meeleolu nukker, sünge · Üksikinimese suhe maailmaga · Impressionism meeleolu täpne edasiandmine · Murdesõnad · Luulekeel tavalugejale keeruline: sõnad mulje, võigas, võluma, luide, ulgumeri, hääbuma jt.
Oli luuletaja, tõlkija, keele-ja folklooriuurija. Luuletajanime võttis vanemate sünnikoha järgi. Õppis Hellamaa kihelkonnakoolis, Kuressaare gümnaasiumis ja Helsingi ülikoolis, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Oskas soome, itaalia, kreeka, ungari jne keeli. Teda inspireeris itaalia kirjandus. Ta oli Noor-Eesti liige, Aavik oli ta koolivend ja suur sõber. 1905 a vangistati ta kahel korral. Toompea vanglas tutvus ta Tuglasega. 1910-1919 oli Tartus emakeeleõpetaja. 1922 abiellus Ida Hokkaneniga. 1923 oli Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Käis samal ajal tihti Muhus. Suri 16. jaanuaril maovähki. Looming: Oluline märksõna on kaugus. Meeleolult nukker ja sünge. Käsitleb üksikinimese suhet maailmaga. Impressionism-meeleolu täpne edasiandmine. Kasutas murdesõnu. Luulekeel oli tavalugejale keeruline. Sõnad mulje, võigas, võluma, luide, ulgumeri, hääbuma jt. Murelane, vedurjas, sinkuma, muhetama, kanane, õletama, lakk, uisusaun