raudteeühenduse oma linnade vahel. Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides algas industrialiseerumine pärast 1815. aastat. 20. sajandiks olid Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa Inglismaast terasetoodangu poolest ette jõudnud. ÄRI ÕITSEB Uued masinad valmistasid kaupu kiiremini ja odavamalt. Vabriku- ja kaevanduseomanikud said hiiglaslikke kasumeid, millest osa nad kulutasid järgmiste masinate peale, luues nõnda uusi töökohti. Investorid hoiustasid vähesel määral raha pankadesse, mis andsid seejärel suuri laene töösturitele. Niimoodi kogunes arenevas kapitalistlikus süsteemis raha vabrikute, kontorihoonete ja majade ehitamiseks. 3 RASKE ELU Paljude tööliste jaoks oli elu vabrikutes ja kaevandustes raske ja täis ohte. Mehed, naised ja lapsed töötasid päevas 13 tundi või rohkemgi, tihti madala palga eest
Alguses olid masinate jõuallikaks vesirattad, kuid 1780. aastaks 5 neist enam ei piisanud. 1785. aastal leiutas inglise vaimulik Edmund Cartwright aurujõul töötavad kangasteljed. Uued masinad valmistasid kaupu kiiremini ja odavamalt. Vabriku ja kaevanduseomanikud said hiiglaslikke kasumeid, millest osa nad kulutasid järgmiste masinate peale, luues nõnda uusi töökohti. Investorid hoiustasid vähesel määral raha pankadesse, mis andsid seejärel suuri laene töösturitele. Niimoodi kogunes arenevas kapitalistlikus süsteemis raha vabrikute, kontorihoonete ja majade ehitamiseks. Transport Uute tööstuslike toodete toimetamiseks tarbijateni oli tarvis transpordisüsteemi. Aastail 1750 1830 kaevati kanaleid, mis ühendasid omavahel tähtsamaid jõgesid ja linnu. Enamik maanteid oli kehvad, kuid 1804. aastal ehitas Richard Trevithick maailma esimese auruveduri. 1830.
Mõned viivad selle tagasi koguni antiikaegsete rahavahetajateni. Enamasti räägitakse panganduse algusest seoses renessansiaja Itaaliaga. Kommertspangaks nimetatakse tavaliselt sellist panka, mis pakub laia teenustetoodete valikut (annab laenu, võtab hoiuseid, pakub arveldusteenuseid jm. konto kasutamise võimalusi). Sellised ongi Eesti äripangad. Ajalooliselt on maailmas eksisteerinud ja eksisteerib ka teistsuguseid krediidiasutusi. Näiteks hoiupangad (algselt ainult hoiustasid ja tegid ülekandeid, laenu ei andnud); investeerimispangad (aitavad ettevõtetel ja valitsusel hankida rahalisi vahendeid teistelt finantsinstitutsioonidelt, tegutsevad diileri ja vahendajana väärtpaberiturul); kaubanduspangad (tekkisid põhiliselt seoses väliskaubandusega; algselt vekslite aktseptimispaigad, tänapäeval pakuvad muidki teenuseid eksportijaileimportijaile, korraldavad aktsiaemissioone, haldavad investeeringuportfelle).