rikub kohustust tahtlikult ja oluliselt. Taganemine toimub teisele lepingupoolele notariaalselt tõestatud avalduse tegemisega. Piiratud teovõimega pärandaja ei vaja taganemiseks seadusliku esindaja nõusolekut. Vastastikuse pärimislepingu puhul muutub ühe poole kehtival taganemisel kogu leping kehtetuks, v.a. kui lepingust ei tulene teisiti. Taganemisõigus lõpeb teise lepingupoole surmaga. Pärandvara hoiumeetmed: pärandaja surma korral võib kohus omal algatusel rakendada pärandvara hoiumeetmeid, kui pärija ei ole teada; pärija ei viibi pärandvara asukohas; ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud; pärija on piiratud teovõimega isik ja talle ei ole määratud eestkostjat; esinevad muud seaduses sätestatud alused. Pärandvara hoiumeetmed on pärandvara valitsemise korraldamine ja TsMS-s sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine (nt kohtulik hüpoteek, vara arestimine). Eesmärk on tagada pärandvara
pärimismenetlusega seotud andmeid ja testamendi andmeid. Lisaks notaritele on õigus pärimisregistrisse kandeid teha kohtul ja konsulaarametnikul.19 Pärimisregistrist on võimalik pärandaja kohta saada andmeid selle kohta, kas tema pärimismenetlus on algatatud, kas tema pärimismenetlus on lõpetatud ning kes on pärijad, kas pärijad on loovutanud pärandvara ühisuse osasid, kas ta oli teinud testamendi ning kas on rakendatud pärandvara hoiumeetmeid.20 Pärandaja õiguste ja kohustuste kohta teeb notar pärimisseaduse § 167 lõike 2 alusel päringu abieluvararegistrisse, liiklusregistrisse, Eesti väärtpaberite keskregistrisse, kinnistusregistrisse, rahvastikuregistrisse, pensionikeskusesse ja kohtute registriosakondade keskandmebaasi.21 2.3 Pärimismenetlusega seotud teated Lisaks pärimisregistri kandele avaldab notar teate pärimismenetluse algatamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded
pärand vastu võtta. Vastuvõtusüsteem põhineb nn erainitsiatiivil, mis tähendab seda, et pärandvarast Hetkel kehtiva PärS § 110 kohaselt võib kohus pärandaja surma korral kohaldada pärandvara huvitatud isikud peavad pärimise käigus olema ise aktiivsed. Klassikalises vastuvõtusüsteemis ei hoiumeetmeid, kui: lange pärandi avanemise moment pärandi vastuvõtu momendiga ühte. Isiku surma korral ei lähe 1) pärija ei ole teada; pärand pärijale automaatselt üle, vaid muutub nn pärandtomubks (hereditas iacens), mis läheb pärija 2) pärija ei viibi pärandvara asukohas; omandisse alles pärast tema tahteavaldust pärandi vastuvõtuks. Seega on pärandi vastuvõtuks vaja nii 3) ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud;
annaabi.ee 
