loomakujulisi, muutus aja jooksul tunduvalt. Induse tsivilisatsiooni asukate austatud jumalatest teame väga vähe.aarjalaste austatud jumalad seevastu on meile veedade kaudu hästi tuntud. Indra. Tormi-, äikese- ja sõjajumal, keda sageli võrreldi mõirgava pullina. Mitmes ,,Rigveda" hümnis on ülistatud Indra peamist vägitegu, s.o hirmuäratava lohe ja karjaröövli Vritra tapmist, millega jumal päästis valla seni tagasi hoitu viljastavad vihmaveed. Visnu. Oli Indra abiline, kuid tõusis hilisemas hinduismis viimasest palju olulisemaks. Visnu on maailma looja ja hoiab maailma käigus ka edaspidi. Tema uinakud tähistavad ajastute lõppu ja ärkamised uute algust. Tavaliselt kujutatakse teda kollasesse riietatud sinise neljakelise mehena. Üks tema tähtsamaid sümboleid on lootoseõis, mis tõusis vetesügavusest ja kajastab seega vett kui elu allikat. Visnu ilmub inimestele paljudes kehastustes, millest
Talu andis kasutada jalarätid. Töö juures kantavad pastlad ostis sulane ise või andis need peremees. Pastlaid kanti viimase võimaluseni. Toidud talus Talus söödi kolm korda päevas. Tööpere pidi põllult koju tulema, sööma ja tagasi põllule minema ühe tunniga. Kui töökoht oli kodust kaugemal, viis peremees või perenaine hommikuse toidu tööperele järele; lõnasöögi pidi ära viima karjapoiss. Söögi valmistas perenaine. Mõnel pool hoitu toiduainete panipaiku- aitu, keldrit, sahvrit- lukus. Ilma perenaise teadmata sealt midagi võtta ei võinud. Panipaiga võtmed usaldati ka teenijate kätte, kuid siis hoiti toidul hoolega silma peal. Selline kokkuhoidmine teenijate arvelt, raskendas sulase või teenijatüdruku leidmist, kuna kuuldused halvast toitlustamisest levisid väga kiirelt. Peamised toiduained- rukkijahu, tangud, odra- ja nisujahu, herned, kartul, löss, soolaliha- olid omast majapidamisest
mitmetähenduslikke stiimuleid ohtlikena (Bar-Haim et al., 2007). Nende tegevuse efektiivsus langeb tingimustes, kus on ohtlikult interpreteeritavaid stiimuleid · Kõrge ärevusega inimesed eriti tundlikud negatiivse tagasiside ees · Vajalik positiivne õhkkond ja toetav tagasiside Pikaajaline mälu · Mälus säilitatakse teadmisi, väärtusi, hoiakuid ja oskusi. · Osa pikaajalise mälu infost on varjatud ja teadvusele kättesaamatu, seal hoitu üle tehakse järeldusi kaudselt (nn implitsiitne mälu), teine osa otsene ja teadvusele kättesaadav (nn eksplitsiitne mälu). · Pikaajalises mälus eristatakse omakorda semantilist mälu, sisaldab üldisi teadmisi (fakte ja üldistatud teadmisi) maailma kohta, protseduurilist mälu (kuidas midagi tehakse, protseduurid) ning episoodilist mälu, mis sisaldab isiklikke mälestusi enda kogetud aja ja ruumiga seotud elusündmustest.
Mälus säilitatakse teadmisi, väärtusi, hoiakuid ja oskusi. Mälu areneb sellele baasil, mis on isiklikult tähtis ja tähenduslik. Suures osas on mälu tähenduse konserveerimine, organiseerimine ja muutmine. Eriti kehtib see keeleliselt vahendatud mälestuste kohta. Töömälus hoitakse infot selle töötlemise ajal. Pikaajalises mälus hoitakse infot pikka ega, selle maht on väga suur. osa pikaajalise mälu infost on varjatud ja teadusele kättesaamatu, seal hoitu üle tehakse järeldusi kaudselt (nn implitsiitne mälu), teine osa on otsene ja teadvusele kättesaadav (nn eksplitsiitne mälu). Pikaajalises eksplitsiitses mälus eristatakse omakorda semantilist mälu, mis sisaldab üldisi teadmisi (fakte ja üldistatud teadmisi) maailma kohta, ning, episoodilist mälu, mis sisaldab isiklikke mälestusi enda kogetud, aja ja ruumiga seotud elusündmustest. Mõtlemine on kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine
annaabi.ee 
