probleemile ühiskonnas aset leidma. Looduslikeks protsessideks võime lugeda vulkaanipurskeid, kasvuhoonegaase, ebaharilikke ookeanihoovuseid ja liigset päikese aktiivsust. Just päikese aktivsus on see, mis viimase kahe aasta jooksul on muutunud tõsiseks probleemiks. Mis saab loodusest, inimkonnast, kui päikesekiirguse aktiivsus tugevneb? Aktiivsuse kasvust saame tuua näite 2011. aasta suvest, kus päikesekiirguse aktiivsus oli nii suur, et Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut hoitas inimesi liigse päikseseaktiivsuse eest ning soovitas päikese käes mitte rohkem kui 30 minutit viibida. Vulkaanide pursked toovad endaga kaasa katastroofi, mida inimene ei suuda kuidagi takistada. Võime rääkida 2010. aastal Islandil toimunud vulkaanipurskest, mille tagajärjel seiskus Euroopa lennuliiklus. Paljud inimesed, kes elasid vulkaaniala lähedal, pidid kodudest lahkuma. Võime öeldam, et isegi kõrgelt arenenud tehnoloogia ning teadus ei saa
kohaguti saiva, läts Kolla haigõn pään palama tulõkõnõ. Ega Kribu peremehel kotun õks viina ei olõ ja kitsivõitu ka tõõnõ, sis ei lääq küsümägi. Võtami paremb vankriratta üten. Ratta ruttu kangli alla ja viil rutõmbale mõtsa varju. Kribu peremehel katõraudnõ, kes tuud tiid, mis saa, ku näge. Pääle mõtsa tõmsiva pisu hinge ja pidäsivä plaani. Kolla sis arvas, et läämi Juurõ Augusti poolõ. Tuul suur talu, hulga sulatsit, noidõ jaos õks midägi hoitas. Volli nõuh ja nii säetigi sammuq Juurõlõ. August kamand aida man, ku näid nägi. Edimedse valuga tahtsõ kõlgusõ ala joosta, a joba nätti tedä. „Tere August. Kos sul kipõt. Kaeq, meil kats vahtsõt vankriratast. Osta ärq!“ August vasta, et olõi tälle rattid vajja. Hindäl olõman. „Kullä miis. Odavalt annami. Meil pääq haigõ. Lövvä üts putel riigiviina ja ratta omma su umaq!“ „No ku pudeli iist, sis võinu jo ärki võtta“ arvas August ja käve tarõ man är
Merili ei kahelnud läbi minna, sest ihk oma ema näha oli liiga suur. Sisseastudes muutus kõik tema ümber valgeks. Tervitused Allmaailmast Linnud laulsid, rohutirtsud siristasid ja puud kasvasid ta ümber. Alguses arvas Merili, et ta metsas on, kuigi see oli Allmaailm. Hernehirmutis ütles, et neil ei ole aega rääkida ja et Merili peab edasi minema, sest koidikul aetakse külastajad Allmaailmast minema. Ta hoitas Merilit ka Lepekite suhtes, olendid kes elavad Allmaailmas ja on vaenuliked teiste elanike suhtes. Nende sõnadega läks Merili edasi oma ema otsima. Merilin läks edasi. Ümber tema lendasid ringi säravad liblikad ja haldjad. Lõpuks ta kohtas kahte olevust. Üks nägi välja nagu roheline päkapikk ilma mütsita ja nui käes ning teine nägi välja nagu kahe silmaga taim mis kõnnib oma juurtel. Ootamatult hüppasid nad
Neile oli öeldut et Võlur Oz võtab iga päev nende seast ühe vastu.Esimesena läks Dorothy ta nägi ühte suurt hirmast pead.ta räägis enda murest ning Võlur ütles et:"ta aitab teda siis kui ta õela läänenõia ära tabab."Iga kord kui teised läksid oli Võlur Oz erinev kord olis suur pea siis aga ilus naine ta oli ka kohutav koletis ning hõõguv tule kera.Võlur Oz käskis neil kõigil õela läänenõia ära tappa siis kui nõid tapetud aitab Oz neid.Nii nad asusidki teele.Valvur hoitas neid õela läänenõia eest kuna nõid tahab neid oma orjateks.Kui nad olid pika maa ära kõndinud tegid nad puhke pausi ning jäid magama,aga nõid oli neid näinud,ta vilistas hõbevilet ja kutsus kohale hundid neid hävitama.Plekkmees aga nägi neid ning tappis kõik hundid ära.Siis saatis nõid varesed neid tapma,aga ka see kord said nad jagu.Varsti lendasid nende juurde suur parv mesilasi kuid ka nendest said nad jagu.Nõid sai väga vihaseks
annaabi.ee 
