Elutarkused on isegi tähtsamad, kui need, mis koolis õpid. Ka kodututel on elus palju läbi kogetud elutarkusi, mida teistel ei saagi olla. Elu jooksul õpid sa inimesi tundma, koged erinevaid sündmusi, kannatusi, raskusi jne. Inimene ei arenda ennast ainult vaimselt, vaid ka füüsiliselt. Elu jooksul õpitakse ka oma keha tundma. Sellele aitab kaasa käimine erinevates tantsu-ja võitluskunsti treeningutes, jõusaalis, jalgpallis jt. keha arendavates ning vaimu värskena hoidvates füüsilistes tegevustes. Mõnele isikule on antud looduse poolt anne ehk oskus, milles ta on teistest parem ning peab antud alal vähem pingutama. Nii nagu loomadel, nii ka inimestel on looduse poolt ellu kaasa antud instinktid, mida ei olegi vaja õppida. Nendeks on näiteks söömine, kiskjatel jahtimine, karjas olemine, sünnitamine jne. Inimkonna sooviks on laiendada oma teadmisi, et saada infot sellest, mis toimub meie ümber.
Jeesus - oli juudi rändjutlustaja, usuõpetaja ja ravitseja. Peetrus- oli Uue Testamendi ja kristliku pärimuse järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst. Teda peetakse paavstluse ja kiriku kaitsepühakuks. Paulus- üks mõjukamaid Jeesuse sõnumi tõlgendajaid. Paulust austatakse pühakuna kõikides pühakuid aus hoidvates kirikutes 15. Ristiusu tekkimine-, Kreeka keeles hakati Jeesust kutsuma Kristuseks. Rändjutlustajad ehk apostlid levitasid usku.Tähtsamad nendest Peetrus ja Paulus. Kristlased moodustasid kogudusi. Kristlasi kiusati Rooma riigis hooti taga kuni 313.a pKr. Piibel on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Kristlased usuvad, et Piibel on "Jumala Sõna", mis on Piiblis sisalduvate raamatute kirjutajatele inspireeritud Jumala poolt.
Lühikesel küpsetusajal on veel üks küllaltki praktiline põhjus - nimelt on Hiinas alati nappinud küttematerjali. Nii leiutatigi stir-fry ehk "segades praadimise" meetod: väikesed toidutükid valmivad segades üllatavalt kiiresti. Lisaks stir-fry'le kasutatakse ka aurutamist, hautamist ja frittimist. 1. SÖÖGIPULGAD: Söögipulgad võeti kasutusele juba 5000 aastat tagasi Hiinas. On tõenäoline, et tol ajal valmistati toitu suurtes hästi kuumust hoidvates kateldes ning kannatamatud sööjad murdsid oksaraage, et nendega kuuma toitu kiiremini suhu toimetada. 400. aastateks eKr oli rahvastik kiiresti kasvanud ning kahanevad ressursid sundisid inimesi küttematerjali kokku hoidma. Toitu harjuti hakkima suupärasteks tükkideks, nii et see sai kiiremini küpseks ja nõudis seetõttu vähem kütet. Toidutükid olid piisavalt väikesed, nii et söömisel ei tekkinud vajadust nugade järele ja söögipulkadest saidki põhilised söögiriistad
suuda hingata ükski kala. Lugematute nisutoodete hulgas leidub palju erinevaid sorte nuudleid, mille valmistamisprotsessi võib jälgida otse tänavaköökides. Söögipulgad Söögipulgad ehk söömispulgad on kaks peenikest otsapoole kitsenevat pulka, mida traditsiooniliselt kasutatakse söömisel Hiinas, Jaapanis, Koreas, Vietnamis ja osalt Tais. Söögipulgad võeti kasutusele juba 5000 aastat tagasi Hiinas. On tõenäoline, et tol ajal valmistati toitu suurtes hästi kuumust hoidvates kateldes ning kannatamatud sööjad murdsid oksaraage, et nendega kuuma toitu kiiremini suhu toimetada. Toidutükid olid piisavalt väikesed, nii et söömisel ei tekkinud vajadust nugade järele ja söögipulkadest saidki põhilised söögiriistad. Hiina söögipulgad, mida nimetatakse kuai-zi (kiired väiksed semud) on tavaliselt 23-25 cm pikad neljakandilised tömbi otsaga pulgad. RETSEPT Hiina kanasalat Valmistusained: 2 hakitud sellerivart 350 g hakitud kapsast
Kõrvale serveeritakse mitmeid erinevaid dipikastmeid. Söögikorra lõpetab väikestes kausikestes korduvast "liha uputamisest" rammusaks muutunud puljong nuudlitega. Söögipulgad Söögipulgad ehk söömispulgad on kaks peenikest otsapoole kitsenevat pulka, mida traditsiooniliselt kasutatakse söömisel Hiinas, Jaapanis, Koreas, Vietnamis ja osalt Tais. Söögipulgad võeti kasutusele juba 5000 aastat tagasi Hiinas. On tõenäoline, et tol ajal valmistati toitu suurtes hästi kuumust hoidvates kateldes ning kannatamatud sööjad murdsid oksaraage, et nendega kuuma toitu kiiremini suhu toimetada. Toidutükid olid piisavalt väikesed, nii et söömisel ei tekkinud vajadust nugade järele ja söögipulkadest saidki põhilised söögiriistad. Hiina söögipulgad, mida nimetatakse kuai-zi (kiired väiksed semud) on tavaliselt 23-25 cm pikad neljakandilised tömbi otsaga pulgad. 9 Retsepte
annaabi.ee 
