Venitusharjutused, lõdvestusharjutused ja painutusharjutused. -üldarendavad harjutused liigeste liikuvuse suurendamiseks. -abistavad harjutused, eesmärgiks liigeste maksimaalse liikuvuse arendamine -spetsiaalarendavad harjutused, mis tagavad painduvuse maksimaalse arengu Painduvusharjutused võivad olla: -aktiivsed võib sooritada vastupanuga ja ilma. Aktiivsed harjutused jaotatakse omakorda dünaamilisteks (painutus toimub korduvate hooliigutustega) ja staatilisteks (hoidmised, mis nõuavad maksimaalset painduvust). -passiivsed venitatakse lihaseid ja kõõluseid keha raskuse või välise vastupanuga (hantel, partner, trenazöör) -segaiseloomuga. Võimlemine ja tants 1. Standardtantsud · aeglane valss · tango · viini valss Ladina-Ameerika tantsud · rumba · salsa · tsatsa, mambo 2. Aeroobika stiilid · bodypump · toning · stepfit · tantsulised: zumba, dance, brääsnik 3. Dünaamiline akrobaatika element
Et saada tõlgendust, peab olema mingi viis, kuidas maailm on ja peab olema olemas võime, et saaks olla tõlgendaja. See tähendab, et mustrid on olemas sõltumatult hoiakust, kuid mida saab kasutada ainult läbi hoiaku. Kõik, mida füüsiline hoiak suudab ära tunda, on väljendatav. Marslaste näide näitab, et intentsionaalne hoiak lubab ära tunda kindlat käitumist kindla tüübi sündmuste alt. See illustreerib ka ideed, et erinevad hoiaku-hoidmised, tõlgendavad süsteemid võivad töötada erinevate hoiakutega, ja et hoiak kättesaadav ühele süsteemile ei pruugi olla kättesaadav teisetele süsteemidele. Näiteks, kuna meil on erinevad kognitiivsed võimed, siis kassid paratamatult töötavad erinevate hoiakutega kui inimesed ehk tegelt siis inimesed pole ainukesed hoiaku-hoidjad. Seega, hoiakud pole tehtud inimeste struktuuri kohaselt, ja on lihtsalt kontseptuaalse skeemi esiletoomise tulemus.
jõudude abil (partner, inerts, mitmesuguste vahendite kasutamine). Aktiivse painduvuse ulatus on alati väiksem kui passiivse painduvuse ulatus. Painduvusharjutused võivad olla aktiivsed, passiivsed või segaiseloomuga. Passiivsete harjutuste puhul venitatakse lihaseid ja kõõluseid keha raskuse või välise vastupanuga (hantel, partner, trenažöör, jne). Aktiivseid harjutusi võib sooritada vastupanuga ja ilma, siia kuuluvad ka staatilised asendid (hoidmised), hooliigutused. Sportlase koordinatsioonivõimete all mõistetakse sportlase oskust kõige täiuslikumalt, kiiremini, täpsemalt, ökonoomsemalt ja leidlikumalt lahendada keerukaid ja ootamatult tekkinud liigutusülesandeid, väliste ja seesmiste jõudude kooskõlastatud tegevust organismi 107 motoorse potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks. Koordinatsioonivõime määratakse rea psühhofüsioloogiliste faktoritega: 1