perioodiliselt, et eemaldada kõik väiksed osakesed, mis võisid filtrist läbi tulla. Nõrguvad niisutussüsteemid tuleks rajada piirkondadesse, kus pole regulaarset jala- või sõidukite liiklust. PIHUSTINIISUTUS (Spray Irrigation) Pihustiniisutus on vahend käideldud heitvee pritsimiseks maapinnale. Pihustusniisutussüsteemid töötavad tavalise aia sprinkleri sarnaselt, pritsides käideldud heitvett ühtlaselt maapinnale. Pihustisüsteemid on ühenduses hoidlaga ning pihustavad heitvett kontrollitud viisil ajal, mil kokkupuude inimestega on minimaalne. Enne pihustiniisutussüsteemi suunamist peab heitvesi olema desinfitseeritud. PINNAVEEHEIDE (Surface-water Discharge) See valik tähendab, et heitvesi väljutatakse ojja. Vesi väljutatakse ojja, ning peab vastama kvaliteedistandarditele. Kõik heitvesi, mis juhitakse pinnavette peab olema enne desinfitseeritud. [3] ALTERNATIIVE TAVAMEETODITELE ALTERNATIIVID KRUUSA KASUTAMISELE
Küttegaas Maagaasi ehk looduslikku gaasi toodetakse gaasimaardlaist või nafta kõrvalsaadusena. Maagaas transporditakse tarbijateni torustike kaudu suure rõhu all (5,5...12,0 MPa). Eestisse imporditakse maagaasi Venemaalt. Teine moodus on gaasi veeldamine (LNG) ja siis transportimine spetsiaalsetes tankerites või tsisternides. Vedelgaas on naftakeemiatööstuse kõrvalprodukt. Naftakeemiatehasest toimetatakse vedelgaas hulgiostjateni tavaliselt raudteetsisternides. Hulgiostjatel on hoidlaga varustatud regionaalsed vedelgaasijaamad, kus toimub vedelgaasi hoidmine ja balloonidesse (21 kg) või autotsisternidesse laadimine. Eestisse imporditakse vedelgaasi Venemaalt või Leedust. Biogaas tekib orgaanilise aine biokeemilise lagunemise tulemusena ja seda toodetakse linnade prügimägedest või loomakasvatusfarmide jäätmetest. Tekkimiskohas väljaehitatud drenaazisüsteemi abil kogutakse biogaas ja suunatakse torude kaudu kogumisjaama ja sealt edasi tarbimiskohta.
Selleks et jõuda sõna tõlkimisega lõpuni, ei piisa ainult hoidlast, vaid toimib kordamisprotsess, hoitakse tõlgitud helide järgnevust meeles. Alateadlikult korratakse töömälus, et info ei kaoks. Kui ei korrata, siis hoidlast üksi pole kasu, sealt läheb see asi siiski kaduma, eriti kui tõlkimisprotsess või sõnad ise on pikad. Kui kordamine ei õnnestu, siis varasemad helid hoidlast kaovad. Seal on selline süsteem, et kaks sellist komponenti on fonoloogilise hoidlaga seotud, üks on passiivne hoidla (kusagile midagi pannakse ja hoitakse alles) hoidlas säilib info ainult juhul kui seda piisava tõhususega korrata. Kordamist teadlikult ei suuda alati kontrollida. Vahel saab teadvustada, mis mälus toimub nt telefoni numbreid meeles pidades kordate omaette, see on sama mehhanism. Kui automaatne kordamisprotsess on häiritud, siis osad häälikud enne sõna lõpu tõlkimist kipuvad kaduma.
annaabi.ee 
