Reili Argus leiab oma uuringus, et hoidjakeelele on iseloomulikud deminutiivtuletised ja onomatopoeetilised sõnad. Indo- Euroopa keelte kohta läbi viidud uurimustest on teada lapse keele arengut mõjutab ka vanemate sotsiaalne taust. Kristi Toivanen väidab, et vanemad kasutavad lapsega rääkides hoidjakeelt eriti lapse esimestel elukuudel. Toivaneni arvates alahinnatakse last, kui temale suunatud kõne on ainult hoidjakeelne. Oma uurimuses on ta jälginud silpide arvu hoidjakeeles ja leidnud, et nii ühe- kui ka kolmesilbilised sõnad mugandatakse kahesilbilisteks ja et silbipiirile jäävad konsonandid on enamasti geminaatnasaalid või klusiilid. Ka S. Strömqvist ja K. Pajusalu on jõudnud samale järeldusele. Usa keeleteadlane Patricia Kuhl on oma hoidjakeeleuurimuses keskendunud intonatsioonile ning ta arvab, et ema titekeele omadused võivad aidata lastel aru saada nende keele sõnadest ja grammatikast. Eesti lastele suunatud kõne erijooni
kognitiivse sarnasuse alusel (pall kuu kohta). Imitatiivid on onomatopoeetilised sõnad (st nende referent on akustiline), mis a) mõnikord varieeruvad häälikuliselt; b) ei muutu morfoloogiliselt; c) tihti ei kuulu leksikoni püsiossa, vaid võib olla spontaanselt moodustatud sõna; näiteks iiu-iiu Lähtuvalt konstruktivistlikust keeleomandamisteooriast: a) imitatiivid on sagedased lapsel, sest nad on sagedased hoidjakeeles; b) imitatiivide suhtarv väheneb lapse sõnavara kasvades (vt artiklist diagramm 1 ja 2); c) imitatiivid on sõnaliigilt määratlemata; d) tihti reduplikatiivsed Näiteid esimestest imitatiividest: näm, mää, mõmm, njäu, auh-auh, krr 'vares', drr 'auto' Omandamiskriteeriumid (Salasoo 1995, KK) 1. spontaanne kasutus (vormi ei ole vähemalt 10 eelnevas täiskasvanu lausungis); 2. leksikaalne variatsioon (morfeem on esinenud koos mõne teise tüvega); 3
eesvokaal, peavad ka järgsilpides olema eesvokaalid; kui esisilbis on tagavokaal, peavad ka järgsilpides olema tagavokaalid. Nt: värävä (kirde), küsüs (kihnu). 30. Mis on palatalisatsioon? Näited. Palatalisatsioon on hääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael. Häälikute t, l, n, s palatalisatsiooni kutsuvad esile i ja j. Palatalisatsiooni esineb hellitussõnades (poisu, kussutama), hoidjakeeles (notsu, kätu, kõtu), murdekeeles (olenevalt kohast). 31. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Näited. · Dissimilatsioon häälikute eristumine. Üks häälik/silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks (keeleajalooliselt laensõnad: alamsaksa Röver eesti röövel). · Haploloogia dissimilatsiooni kadu, kus jääb hääldamata üks kahest või enamast teineteisele järgnevast sarnasest