Hoidistamine Mis on hoidistamine ? Hoidistamine on viis toiduainete säilitamiseks. Mõned hoidistamisviisid on näiteks hapendamine, marineerimine, konserveerimine, soolamine jne. Miks hoidistatakse ? Toiduaineid säilitatakse selleks, et takistada nende riknemist pikemaajalisel säilitamisel. Eelkõige tehakse seda toiduainete puhtuse ja tervislikkuse tagamiseks, toidumürgistuste vältimiseks ja ka menüü mitmekesistamiseks. Konserveerimise skeem. Mis on lisaained ? Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil. Lisaaineid kasutatakse näiteks toidu paremaks säilitamiseks (säilitusained), vajaliku konsistentsi saavutamiseks (stabilisaatorid, tarretavad ained, emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid) jne. Lisaainete kasutamise vajadus peab olema põhjendatud. See tähendab, et lisaained on lubatud vaid juhul, kui toidu omadust...
Amanitiin tingib surmava seenemürgistuse juhul, kui arstiabi ei ole erakordselt kiire, kohe esimeste sümptomite avaldumise korral. Surmaohtliku seenemürgistuse põhjustavad inimese elutähtsatele organitele maksale ja neerudele tekitatud pöördumatud kahjustused. Amanitiinimürgistuse toimeained on ama-, fallo- ja virotoksiinid, mis ei hävi kupatamisel ega kuivatamisel, samuti mitte ühelgi muul seente kulinaarse töötluse ega hoidistamise viisil. Peiteaeg on 8–24 tundi, harva 6, vahel isegi kuni 40 tundi. Mürgistus ilmneb kahes järgus: esmaste seedetrakti häirete järel haige enesetunne vahepeal paraneb; sümptomite pikk peiteaeg ja vahepealne näiv paranemine muudab mürgistuse äärmiselt ohtlikuks, suremus on kuni 60%. Sümptomid: iiveldus, kõhuvalu ja -lahtisus, oksendamine; maksakahjustused, kollatõbi, verehüübivushäired, veritsus, neerupuudulikkus, kusiveresus, teadvushäired, kooma, järgneb surm.
Eesti ligi sajaliigilisest narmasnuti perekonnast on umbes pooled mürgised, enamik neist on hilissuvised-sügisesed, kuid narmasnutt on nendest kõige varasem. Mõnel aastal kasvab ta eriti massiliselt(näiteks mullu). Punaka narmasnuti mürgi toimeained tekitavad raskeid muutusi inimese immuunsüsteemis. Kiirel toimimisel esinevad tavalised seenemürgistuse sümptomid. Toimeaine: muskariin; ei hävi kupatamisel ega kuivatamisel, samuti mitte ühelgi muul seente kulinaarse töötlemise ega hoidistamise viisil. Peiteaeg: 15–30 minutit, kuni kaks tundi. Sümptomid: iiveldus, kõhuvalu ja -lahtisus, oksendamine; rohke sülje-, pisara- ja higivool, nägemishäired, pupillide ahenemine, pulsi- ja hingamissageduse ning vererõhu langus, šokk.bronhiaalastma, lämbus, tekitab punaliblede kokkukleepumist, neerupuudulikkust; võib järgneda surm. Vastumürk: kohene atropiini manustamine. Esmaabi on haigele kindlasti tarvis anda võimalikult kohe pärast mürgistuse sümptomite avaldumist
põhjustanud surmajuhtumeidki. Hallitanud toitu ei tohi tarvitada ise ega seda loomadele sööta, sest hallituse tekitatud mürgid mõjuvad ühtviisi kõigile elusolendeile. Vastuabinõud Importtoiduainete kvaliteeti peaksid kontrollima tollilaborid, et riknenud kraam ei satuks müüki. Koduses majapidamises tuleb endal hoolas olla. Mahlapudelisse või keedisepurki ei ilmu hallitus juhuslikult. Hallituse eoseid leidub kõikjal ning seepärast peab hoidistamise ajal piinlikku puhtust pidama. Mahla ja moosi ei tasu kaua säilitada. Kõige parem, kui tagavara lõpeks enne uut saaki. Ja mitte kunagi ei sobi hallitanud mahla või moosi veini kääritamiseks kasutada, sest käärimine ei kõrvalda mürke. Rõske hoiuruumi tuulutamine ja desinfitseerimine hoiab ära niiske taara saastumise ja hallituse ülekandumise toidule. Hallitusseened vajavad arenemiseks küllaldaselt õhku, seepärast levivad nad eeskätt pealispinnal
Amanitiin tingib surmava seenemürgistuse juhul, kui arstiabi ei ole erakordselt kiire, kohe esimeste sümptomite avaldumise korral. Surmaohtliku seenemürgistuse põhjustavad inimese elutähtsatele organitele maksale ja neerudele tekitatud pöördumatud kahjustused. Amanitiinimürgistuse toimeained on ama-, fallo- ja virotoksiinid, mis ei hävi kupatamisel ega kuivatamisel, samuti mitte ühelgi muul seente kulinaarse töötluse ega hoidistamise viisil. Peiteaeg on 8–24 tundi, harva 6, vahel isegi kuni 40 tundi. Mürgistus ilmneb kahes järgus: esmaste seedetrakti häirete järel haige enesetunne vahepeal paraneb; sümptomite pikk peiteaeg ja vahepealne näiv paranemine muudab mürgistuse äärmiselt ohtlikuks, suremus on kuni 60%. Sümptomid: iiveldus, kõhuvalu ja -lahtisus, oksendamine; maksakahjustused, kollatõbi,
põhjustanud surmajuhtumeidki. Hallitanud toitu ei tohi tarvitada ise ega seda loomadele sööta, sest hallituse tekitatud mürgid mõjuvad ühtviisi kõigile elusolendeile. Vastuabinõud Importtoiduainete kvaliteeti peaksid kontrollima tollilaborid, et riknenud kraam ei satuks müüki. Koduses majapidamises tuleb endal hoolas olla. Mahlapudelisse või keedisepurki ei ilmu hallitus juhuslikult. Hallituse eoseid leidub kõikjal ning seepärast peab hoidistamise ajal piinlikku puhtust pidama. Mahla ja moosi ei tasu kaua säilitada. Kõige parem, kui tagavara lõpeks enne uut saaki. Ja mitte kunagi ei sobi hallitanud mahla või moosi veini kääritamiseks kasutada, sest käärimine ei kõrvalda mürke. Rõske hoiuruumi tuulutamine ja desinfitseerimine hoiab ära niiske taara saastumise ja hallituse ülekandumise toidule. Hallitusseened vajavad arenemiseks küllaldaselt õhku, seepärast levivad nad eeskätt pealispinnal
annaabi.ee 
