täiskasvanuiga) 24. Keele omadused- Konstruktiivne ja loov, Struktureeritud, Mõtestatud, Osutav, Inimestevaheline suhtlemine ja struktuur – Foneemid, Morfeemid, Sõnad, Fraas,Lause Mõisted: 3 taset: superordinaalne tase(mööbel), baastase(tool), subordin tase(kiiktool, tugitooljne) Keele omandamise teooriad: Õppimisteooria (Skinner)- Mudeldamine, Imiteerimine, Harjutamine, Valikuline kinnitamine, Suhtlemise ja hoidekeele osatähtsus. Keeleorganiteooria ( Noam Chomsky) - Inimese keelevõime on kaasasündinud, Inimese ajus on vastav keeleorgan Kriitiline periood keele arengus ( Eric Lenneberg) 1.-1,5 a kuni puberteedini- Sotsiaalse isolatsiooni tulemuseks on vaimne mahajäämus, Võõrkeele õppimiseks soodsam 3-6.a Defineerivate tunnuste teooria,- Algelemendid – tunnused, Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet, Objekti kuulumine
Pärast õpib jutujärge üle võtma. Vastsündinu suhtleb eelkõige sotsiaalse pertseptsiooni, interaktsiooni kaudu. Vastsündinud ja imiku kõnearenguks on vaja: 5. Sünnifaktor (sünnipärane alge) 6. Ja kiindumuse kvaliteet 7. Sotsiaalne partner 8. Täiskasvanupoolne lapselik kõne - HOIDJAKEEL EHK HOIDEKEEL EHK LASTEKEEL Kõik täiskasvanud kõnelevad rinna- ja väikelastega lastega erilisel viisil. HOIDEKEELE Tunnused: Lühikesed laused Aeglane kõne Rohkem küsilauseid Keeldumised harva Kolmandik kõnest kordused Lihtlause domineerib Kõrge hääletoon Ajendid On rida füüsilist välimust väljendavaid aspekte, mis vallandavad hoolitsemist. Beebilik välimus: väike nina, etteulatav laup, ruttis põsed, suured silmad, tahaulatav lõug. Funktsioonid Soodustab kõnearengut Väljendab armastust Et tekiks kiindumus (turvaline kiindumine)
Ta kasutab suhtlemiseks zeste. Umbes üheaastane ütleb laps esimesi sõnu. Teise eluaasta teisel poolel hakkab ta ütlema kahesõnalisi lausungeid. Hoolimata suurtest erinevustest sõnavara ja grammatika omandamisel on 5-6 aastased lapsed keele suures osas omandanud. Mitmed teooriad on püüdnud seletada keele arengut. Mudeldamist, jäljendamist, harjutamist ja valikulist sarrustamist oluliseks pidavad teooriad ei ole enam eriti populaarsed. Uuemad teooriad rõhutavad suhtlemise ning hoidekeele osatähtsust ja lapse enda aktiivsust keele omandmisel. Keele puudumise keskkonnas kasvanud lastel on hilisem keele omandamine väga raske, isegi võimatu. Katsed õpetada keeli inimahvidele näitavad, et nad on võimelised õppima ja kasutama 2-3 märgist koosnevaid järjestusi, jõudes sellega kaheaastase lapse tasemele. Keel on tihedas seoses mõtlemisega ning teadmiste ja kogemuste omandamisega. Pole kahtlust, et keel