Asi antakse antud piirkonna kohtusse. VÄÄRTEO MENETLUS VÄÄRTEO MENETLUS Väärtegude menetlus toimub kahel erineval viisil: 1) kohtuväline menetlus politseiprefektuurid; päästeamet; valla- ja linnavalitsus; kaitseministeerium; keskkonnainspektsioon; maksu- ja tolliamet; piirivalveamet menetlejad. Pooled: menetlusalune isik ja tema kaitsja ning politsei inspektor, piirivalve ametnik jne. Omaette veel 3 erinevat menetlusliiki: - hoiatamis menetlus- vähetähtsa asja puhul, lihtne asjaolu, karistuseks 25- 200 krooni trahvi füüsilisele isikule, jäetakse trahv määramata ehk tehakse hoiatus. Hoiatus võib teha suuliselt ja kirjalikult. Suulise hoiatuse korral jäetakse inimene karistamata. Erandkord on liiklus väärtegude korral: kirjalik hoiatus max 3000 krooni.
osaliselt on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS § 100. Sh täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine eeldab seega kehtiva võlasuhte olemasolu, mille alusel tekivad võlgnikule kohustused. Siinjuures on oluline teada, et VÕS § 100 ise ei ole võlasuhte tekkimise aluseks. See reguleerib igasuguste kohustuste rikkumist,mitte ainult lepinguliste. Kohustuse rikkumisega on tegemist ka juhul, kui rikutakse niisuguseid kõrvalkohustusi nagu hoiatamis- ja teatamiskohustused. § 102. Teatamiskohustus Võlgnik peab võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Selleks, et kindlaks teha, kas kohustust on rikutud, tuleb välja selgitada võlasuhte sisu. Kohustust rikkunud isiku suhtes võib kohaldada nii lepingust kui ka VÕS § 101 lg 1 tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
võlausaldajast ning selle võrra ka piirata õiguskaitsevahendite kohaldamise ulatust. Kui õiguskaitsevahendina kohaldatakse kahju hüvitamise nõuet, siis ei ole enam VÕS § 101 lg-le 3 tuginemine vajalik, sest VÕS § 139 võimaldab hüvitamisele kuuluva kahju kindlaksmääramisel arvestada võlausaldaja kui kahjustatud isiku osa kahju tekkimises. Kohustuse rikkumisega on tegemist ka juhul, kui rikutakse niisuguseid kõrvalkohustusi nagu hoiatamis- ja teatamiskohustused. Seaduses on sätestatud ka kohustused, mille rikkumisel ei saa kasutada seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid, vaid kaotatakse teatud õigused. Võlgnik peab võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Kui võlgnik rikub talle pandud kohustusi tekib võlausaldajal õigus kohaldada võlgniku suhtes õiguskaitsevahendeid
võlausaldajast ning selle võrra ka piirata õiguskaitsevahendite kohaldamise ulatust. Kui õiguskaitsevahendina kohaldatakse kahju hüvitamise nõuet, siis ei ole enam VÕS § 101 lg-le 3 tuginemine vajalik, sest VÕS § 139 võimaldab hüvitamisele kuuluva kahju kindlaksmääramisel arvestada võlausaldaja kui kahjustatud isiku osa kahju tekkimises. Kohustuse rikkumisega on tegemist ka juhul, kui rikutakse niisuguseid kõrvalkohustusi nagu hoiatamis- ja teatamiskohustused. Seaduses on sätestatud ka kohustused, mille rikkumisel ei saa kasutada seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid, vaid kaotatakse teatud õigused. Võlgnik peab võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Kui võlgnik rikub talle pandud kohustusi tekib võlausaldajal õigus kohaldada võlgniku suhtes õiguskaitsevahendeid
annaabi.ee 
