Iseloomulikeks tunnusteks peeti risttahukakujulisi mahtusid, siledaid valge krohviga kaetud pindu, lamekatuseid ja igasugu mittefunktsionaalse kaunistuse vältimist. 5. Pluralism mitmus, (vastand monism)pluralism eeldab arvamuste paljusust ja nendega arvestamist. 6. Pop-kunst 1950. aastate lõpul Inglismaal ja USA-s tekkinud kunst. Tõeline läbimurre toimus 1964. aastal Veneetsias. Popkunst kasutab kultuuri ning kaasaegse suurlinna visuaalset materjali ilma sotsiaalse hoiakuta. Kasutatakse banaalseid kujundeid, maalides kasutatakse seeriatena. Koloriit on ergas, teosed suuremõõtmelised, tehnikad mitmekesised. Iseloomulikud ouhtad ja selged värvipinnad. Puudus side looduses nähtavaga. Teosed 3D ja kadus piir skulptuuri ja maali vahel. 7. Installatsioonid - paigaldatud seadmestik; kunstis kunstikavatsuslikult üles seatud objekt. 8. Performance - happening'ist 1970. aastate paiku välja kasvanud kunstisündmus.
vabakunstnikuna. Tegi õpireise Belgiasse ja Hollandisse, viibis korduvalt Eestis. Aastast 1893 Berliini Kunstiakadeemia liige. Aastani 1895 oli Gregor von Bochmann Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor. Bochmann oli põhiliselt olustikumaalija, kujutas eesti talupoegade ja randlaste, ka hollandlaste ja teiste rahvaste igapäevaelu. Pruunides galeriitoonides paljufiguurilised kompositsioonid on realistlikud, ilma ühiskonnakriitilise hoiakuta ja etnograafilise eksootika huvita. Eduard Karl Franz von Gebhardt (13. juuni 1838 Järva-Jaani 3. veebruar 1925 Düsseldorf) oli baltisaksa päritolu Eesti historitsistlik maalikunstnik ja Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor. Ta õppis Võrus, Tallinna Toomkoolis ja Tallinna Kubermangugümnaasiumis. Aastatel 18551857 (alates 16. eluaastast) õppis ta Peterburi Kunstide Akadeemias, reisis seejärel kaks aastat ning 1859 jätkas umbes aasta aega õpinguid Karlsruhe
Kunst tegeles nägemise iseärasustega, silma inertsuse tõttu, tekib geomeetriliste vormistruktuuride puhul liikumis- ja virvendusefekt, mis lähendab op-kunsti kineetilisele kunstile. Pop-kunst keskne teema tarbimis- ühiskonna argipäev. Uus põlvkond hülgas kunsti elitaarsuse, endassesuletuse, kaotas piirid elitaarse ja massikunsti ( kitsi ) vahel. Tüütuseni igapäevaste tarbeesemete kujutamine, massikultuuri ning kaasaegse suurlinna visuaalse materjal antud ilma hinnanguta, sotsiaalse hoiakuta. Kujutab meediast, igapäeva keskkonnast tulnud banaalseid esemeid. Hüpperrealism- Fotolikkus: tehislikkus, standardsus, impersonaalsus. Foto kasutamist ei püütud varjata, vaid pigem rõhutati. Suur formaat. Hoidub motiivi täiendamisest, näeme maju, metroovaguneid, autosid, reklaami. Ei piirdutud objektide petlikult ehtsa taasesitamisega, vaid kasutati fotograafiale omast ebateravust, ülevalgustamist, lainurkmoonutusi või värvipunkte. Tulemuseks oli ülisuurte mõõtmetega ( 4
annaabi.ee 
