t ei ole ette määratud, kui palju ja mis liiki tekste ta peaks sisaldama, pragmaatiline korpus. Võimaldab kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uuringuid. Suulise kõne uurimine käib läbi korpuste, mis transkribeeritakse. Mida aeg edasi, seda enam kasutatakse kvalitatiivset uuringut. Suhtlussituatsiooni arvestamine. Sõnade erinevad rollid suulises ja kirjalikus kõnes. 28. Suulise keelekasutuse erijooni ja -nähtusi võrreldes kirjalikuga. Suuline kõne on hoiakulisem, spontaanne, vahetu, valdavalt dialoog (polüloog). Suulises kõnes esineb valehääldusi, üneemide kasutamist, dialoogipartikleid jne, intonatsioonid, pausid, rõhk, tempo, naer/venitused jne, hääle kvaliteedi muutus, sisse- ja väljahingamised, pealerääkimine. 29. Arvutilingvistika (põhilised tegevussuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Põhilised tegevussuunad: formaalsed grammatikad, algoritmid ja programmid loomuliku keele analüüsiks ja
pärast lausepiiri, et-otsene kõne. · Partiklid: Annavad teada, mida kuulajal on oodata algavas voorus: ütlen uuesti ümber: et; esitan põhjuse, seletuse: et, kule, vata; vahetan teemat: nii, kule, ota; lähen vestluse peateelt kõrvale: või, ota, ei jah; lähen peateest kõrvale, alustan ümbertegemist, küsin arusaamatu/üllatava asja üle: või, ei jah · Sõnavara: argine ja avalik · Suuline kõne on hoiakulisem, spontaanne, vahetu, valdavalt dialoog (polüloog). Suulises kõnes esineb valehääldusi, üneemide kasutamist, dialoogipartikleid jne, intonatsioonid, pausid, rõhk, tempo, naer/venitused jne, hääle kvaliteedi muutus, sisse- ja väljahingamised, pealerääkimine. 24. Släng ja selle uurimine. Slängi sõnavara allikad. Släng ja selle uurimine · Algus 1920. aastatel · sõnavara kogumine üksiksõnade kaupa · õpilaste, üliõpilaste, kurjategijate släng
t ei ole ette määratud, kui palju ja mis liiki tekste ta peaks sisaldama, pragmaatiline korpus. Võimaldab kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uuringuid. Suulise kõne uurimine käib läbi korpuste, mis transkribeeritakse. Mida aeg edasi, seda enam kasutatakse kvalitatiivset uuringut. Suhtlussituatsiooni arvestamine. Sõnade erinevad rollid suulises ja kirjalikus kõnes. 24. Suulise keelekasutuse erijooni ja -nähtusi võrreldes kirjalikuga. Suuline kõne on hoiakulisem, spontaanne, vahetu, valdavalt dialoog (polüloog). Suulises kõnes esineb valehääldusi, üneemide kasutamist, dialoogipartikleid jne, intonatsioonid, pausid, rõhk, tempo, naer/venitused jne, hääle kvaliteedi muutus, sisse- ja väljahingamised, pealerääkimine. 25. Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia (põhilised tegevussuunad, rakendused, uurimiskeskused). Põhilised tegevussuunad: formaalsed grammatikad, algoritmid ja programmid loomuliku
annaabi.ee 
