tarbijaskonnaks, hakati uurima tarbimist. Oli olemas turg ja üha enam kujunes välja töölisklassist tarbijaskond. Enne sõda oli seda juba märgata, peale sõda arenes väga kiiresti. Ameerikaliseerumine, mis olí tähtis justnimelt Brittidele. Turu mõju klassidele. Seadis ideaaliks sõjaeelse Orwell Hoggart Rõhutasid mõlemad seda kontrasti, mis oli sõjaeelse ja sõjajärgse töölisklassi vahel. Hoggart vastandas rahva enda kultuuri, mis oli toitnud neid varem. Hoggarti põhiteos "Uses of Literacy" - see raamat on jaotatud kaheks soaks, algusosa kirjeldab tema lapsepõlve tööliskultuuri ja teine osa kuidas see ? Tööliklassi ühiskultuur on nüüdseks lahustunud tema silmis. Hoggart kirjeldab teatud allakäiku. Tema eesmärk ei ole arvustada töölisklassi ennast selle allakäigu eest. Tähtis allakäigu võtmest. Hoggart otsib mingeid väärtushoiakud, mis saaks sellele? vastuseista. Hoggarti hoiak on
Seejuures seati kahtluse alla arusaam, et autor saab oma teostes midagi taotluslikult väljendada, ning tõlgendamise printsiip, mis lähtus sellest, "mida autor öelda tahtis". Bedeutung - see, mida keel laseb meil haarata; tähendus. Lause ,,osutus". Nt Veenus: rajaja Frege, Gottlob, vt mõiste Sinn Birminghami koolkond - Birminghami ülikooli kaasaegse kultuuri uurimiskeskus; asutatud 1964. Hoggarti poolt, hiljem muutus tavaliseks osakonnaks. Arvati, et kogu kultuuripraktika on meedia vahendatud, kõrg-madal ja kesk-töölisklassi vastandused on kadunud, kõik tekstid on kinni võimu- ja hegemooniasuhete kontekstis, toimub pidev võitlus ,,tähistamisõiguse eest" cultural studies kultuuriuuringud, välja kasvanud kaasaja indrustriaalühiskonna analüüsist. Käsitleb pinget antropoloogia ja kitsamalt humanitaarse kultuurikontseptsiooni vahel
meelitada, eliit ei suuda aidata *keskklass hakkas tegemela alamklassi ajaviidetega *keeruline kõrge ja madala suhe 8 *muutused turul pärast II MS kaupade sortimendi muutumine, hulk lihtrahvas kulutab järjest rohkem raha sellele *amerikaniseerumine ja standardisatsioon inmene ei saa midagi, mis on teatud kavliteediastmest kehvem ühtlustab kultuuri (Andorno) *väärtuslik on vähemuse kultuur *R. Hoggart (1957 "The Uses of Literacy" II osa Hoggarti enda kogemus sõjaeelsest perioodist ja teine osa sellest,kuidas rahvas on ohus massidele mõeldud meelelahutusega) ja Orwell ideaaliks s õjaeelne töölisklass Suurbritannias, tähtis. Briti proletariat tarbijaskond *Hoggart miks lihtrahvale pakutakse nii kehva meelelahutust? Rahvas ei peaks alluma, leppima neile pakutavaga III LOENG R. Hoggart The Uses of Literacy *Lihtsa inimese enese kultuur pärast sõda *Süüdisatb ka neid, kes massikultuuri toodatavd 9
annaabi.ee 
