(välismaa kunstnikud) Urban Larsson – pks vähestest tuntud rootsi päritolu kunstnikest. Peatöö : Vädersoltavla (1535) Stockholmi Suurkirikus (J.Elbfasi koopia 1630) Skulptuur : Wilhelm Boy'd Gustav Vasa hauamonument Uppsala toomkirikus (1572) Barokk maalikunst D.K.Ehrenstrahl oli kuulsaim õukonnakunstnik, tuntud ka loomamaalijana. Erik Dahlberg kujutas Rootsist suurriiki oma graafika sarjas Suecia Antiqua et Hodierna (Endine ja nüüdisaegne Rootsi, ladina k.) Mitmeid kunstnikke kolis Rootsist välja mujale Euroopasse. Rokokoo maalikunst Rokokoo-ajastu portreekunst tõi rootsi kunstnikele ülemaailmse tuntuse. Arengut soodustas Vanade Kunstide Kuningliku Akadeemia asutamine Stockholmis 1773. aasta Gustav III poolt. G.Lundberg – elegantsed portreed. „lovisa Ulrika” A.Roslin – paraadportreee maailja. „Daam lehvikuga” K.E.Wertmüller - „Danae”
eeskujul N.Tessin noorem kavandas uue kuningalossi, mis valmis 1754; põhiplaanilt itaalia palazzo eeskuju, välisilme meenutab barokklikku klassitsissmi, siseruumis rokokoo, arhitekt C.Harleman Kina slott- 1753,Lovisa Ulrika sünnipäevaks Barokne maalikunst D.K Ehrenstrahl oli kuulsaim õukonnakunstnik, tuntud ka loomamaalijana Erik Dahlberg kujutas Rootsist suurriiki oma graafikasarjas Suecia Antiqua et Hodierna; ’’Varssavi lahing’’ Mitmeid kunstnikke kolis Rootsist välja mujale Euroopasse Rokokoo maalikunst Portreekusnt tõi rootsi kunstnikele ülemaailmse tunnustuse Arengut soodustas Vabade Kunstide Kuningliku Akadeemia asutamise Stockholmis; 1773 Gustav III poolt G. Lundberg - elegantsed portreed A. Roslin - paraadportreee maalija;’’Daam lehvikuga’’ K.E Wertmüller
(välismaa kunstnikud) Urban Larsson pks vähestest tuntud rootsi päritolu kunstnikest. Peatöö : Vädersoltavla (1535) Stockholmi Suurkirikus (J.Elbfasi koopia 1630) Skulptuur : Wilhelm Boy'd Gustav Vasa hauamonument Uppsala toomkirikus (1572) Barokk maalikunst D.K.Ehrenstrahl oli kuulsaim õukonnakunstnik, tuntud ka loomamaalijana. Erik Dahlberg kujutas Rootsist suurriiki oma graafika sarjas Suecia Antiqua et Hodierna (Endine ja nüüdisaegne Rootsi, ladina k.) Mitmeid kunstnikke kolis Rootsist välja mujale Euroopasse. Rokokoo maalikunst Rokokoo-ajastu portreekunst tõi rootsi kunstnikele ülemaailmse tuntuse. Arengut soodustas Vanade Kunstide Kuningliku Akadeemia asutamine Stockholmis 1773. aasta Gustav III poolt. G.Lundberg elegantsed portreed. ,,lovisa Ulrika" A.Roslin paraadportreee maailja. ,,Daam lehvikuga" K.E.Wertmüller - ,,Danae" E
• urban larsson -üks vähestest tuntud rootsi päritolu kunstnikest. • Peatöö: vädersoltavla 1535 stockholmi suurkirikus skulptuur • wilhelm boy'd gustav vasa hauamonument uppsala toomkirkikus barokk maailikunst • d. k. ehrenstrahl oli kuulsaim õukonnakunstnik, tuntud ka loomamaalijana • erik dahlberg kujutas rootsist suurriikii oma graafika sarjas suecia antiqua et hodierna (endine ja nüüdisaegne rootsi lad. k.) • mitmed kunstnikud kolisid rootsist välja mujale euroopasse. • e. dahlberg „varssavi laging“ rokokoo maalikunst • rokokoo-ajastu portreekunst tõi rootsi kunstnike ülemaailmse tuntuse. • Arengut soodustas vabade kunstide kuningliku akadeemia asutamine stockholmis 1773.a Gustav III poolt. • g. lundberg elegantsed portreed • a roslin paraadportreede maalija „daam lehvikuga“ • k.e
keiser Rudolfi kunstikogu Prahast. Sinna kuulusid Tiziani ja Rubensi maalid ja gootide 1400. a vanune hõbepiibel. Kuniganna eraraamatukogu kujunes üheks Euroopa suurimaks. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Kristiina (1644-1654) Ehitati uusi või ehitati ümber vanu losse klassitsismimõjutustega barokkstiilis. Riiki kutsuti välismaiseid arhitekte ja kunstnikke, teadlasi ja kirjanikke, kellest mtmed jäid Rootsi ka elama. Erik Dahlberg koostas raamatu ``Suecia antiqua et hodierna``, milles oli ülevaade Rootsi suurriigi olulisematest ehitistest. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Kristiina (1644-1654) Aadliseisusesse tõsteti senisest rohkem perekondi ja tema troonist loobumise hetkeks oli neid üle 700 ehk üle kahe korra rohkem kui kuninganna valitsema asudes. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Kristiina (1644-1654) Aadelkonna tähtsus tõusis ja Riiginõukogu mõju vähenes tunduvalt.