er Nevski Rahvusooper Estonia katedraal maja Vihula mõis Rätsepa tuulik Tallinna Tartu Raekoja plats Abja mõis Toomkirik Teater Vanemuine (suur Adavere mõis EELK Kärla maja) Maarja- Albu Mõis Magdalee Hobuveski Ammende Villa na kirik Kärdla tuletõrjemaja Anija mõis AEÕK Suure- Jaani Eivere Mõis Peetruse Pauluse Elistvere mõis kirik Emmaste mõis AKEL Tartu adventkiri k Äksi Andrease kirik Ambla kirik
Juhendaja: Eve Tapp Pärnu 2011 Sissejuhatus Ma koostasin selle referaadi nime ja nimetuse järgi. Kõik nimed ja nimetused on jaotatud eri rubriikudesse ja asetatud tähestikulisse järjekorda. 15 Eesti pealinna vaatamisväärsust 1. Aleksander Nevski katedraal 2. Bastionikäigud 3. Dominiiklaste Kloostri klausuur 4. Dominiiklaste Kloostri muuseum 5. Eesti Ajaloomuuseum Suurgildi hoone 6. Eppingi torn 7. Hellemanni torn 8. Hobuveski 9. Kadrioru Kunstimuuseum 10. Kadrioru park 11. Katariina käik 12. Kiek in de Kök 13. Mustpeade Maja 14. Neitsitorn 15. Niguliste muuseum 10 minu kodukoha tähtsamad paigad 1. Eliisabeti kirik 2. Lydia Koidula Memoriaalmuuseum 3. Punane torn 4. Pärnu EAÕK Issandamuutmise kirik 5. Pärnu Muuseum 6. Pärnu Uue Kunsti Muuseum 7. Pärnu vanalinn 8. Pärnu-Jaagupi Koolimuuseum 9. Pärnu-Jakobi kirik 10. Tallinna väravad 15 riiet minu kapis 1. Amisu 2
Ihkame pikka elu terves kehas, kuid samal ajal piiname oma keha hävitavate harjumustega. Tahame vabadust ja unistame kammitsematust hedonismist, kuid orjastame endid lõputu palgatööga ning tootmise ja tarbimise tandril võistlemisega. Räägime aususest ja teadlikkusest, kuid võitleme samal ajal keemiliste narkootikumide, pseudoreligioossete fantaasiate ja nüristava meelelahutusega efektiivselt reaalsuse vastu ning suurendame majanduskasvu tootmise ja tarbimise hobuveski on fetis, mida igaüks on kohustatud kummardama. Teeskleme, et suudame seda veskit kontrollida, kuid mingil põhjusel pole me võimelised seda aeglustama isegi siis, kui selgelt näeme, kuidas see üha kiiremini ja kiiremini vähendab loodusvarasid, millest sõltub kogu inimeksistents. Mäki osaleb "Kehaturul" Teemu Mäki osaleb oma töödega reedel avatud näitusel "Kehaturg" kunstihoones. Prostitutsiooni käsitleval rahvusvahelisel väljapanekul on Mäkil suures saalis väljas kolmest
wikipedia.org/wiki/Adam_Johann_von_Krusenstern (24.04.2014) 15. Carl Ludwig Engel http://en.wikipedia.org/wiki/Carl_Ludvig_Engel (24.04.2014) 16. Tallinlasi sunnitakse valima: Linnateater või Kultuurikatel http://uudised.err.ee/v/kultuur/107656fd-be4e-40c4-bb45-bb05f96f857b (24.04.2014) 17. Nikolai Kuzmin http://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Kusmin (24.04.2014) 18. Estonia (selts) http://et.wikipedia.org/wiki/Estonia_(selts) (24.04.2014) 19. Hobuveski http://www.linnateater.ee/teater/mangukohad/hobuveski (24.04.2014) 16 20. Jakob Pontus Stenbock http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Pontus_Stenbock (25.04.2014) 21. Eggers, Georg http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eggers_georg (25.04.2014) 22. Põllumajandusministeeriumi ajaloost http://www.agri.ee/ministeeriumi-ajaloost/ (25.04.2014) 17
pikakasvulist Vene valitsejat häirida. Mustpead tutvustasid tsaarile oma maja ja vennaskonna kombeid. Erilist mulje avaldasid valitsejale hiigelsuured veinipokaalid, üleni hirvenahaga kaetud ja all ehtne hirvesõrg. Midagi seesugust polnud Venemaa valitseja iialgi näinud. Põhimõtteliselt Mustpeade vennaskond ühendas , . Olles auliikmeks vastu võetud, kinkis ta vennaskonnale 30 dublooni. Alates 1712. aastast oli Peetri omaduses Laia tänava lõpus, Hobuveski vastas paiknenud mansardkorrusega barokkpalee, mille merepoolne tiib toetus linnamüürile. Sealt avanes hea vaade sadamale. Viimane oli tsaari jaoks kõige tähtsam objekt Tallinnas. Kahjuks on hoone hiljem tollivalitsuse jaoks ümber ehitatud. Tema Peetri-aegsest ilmest same aimu vanalt vaatelt ja plaanidelt. Samal aastal märtsis kinnitas Peeter I Tallinna linna ja rüütelkonna privileegid, mis pani aluse balti erikorrale. 1713
hijem paigutati sinna kool. Peahoonega seotud hoonetest on praeguseks säilinud vaid endine valitsejamaja- ühekorruseline poolkelpkatusega barokkstiilis ehitis, mis on ilmselt pärit 18.saj lõpust või 18-19.saja vahetuselt. Peahoone kõrval asusid majandushoned, Emajõe kaldal paiknes kahekorruseline mõisateenijate elamu-viinavabrik ning selle kõrval ümara põhiplaani ja teravatipulise katusega torn, kas õllekoda või hobuveski. Kõik need ehitised modustasid nii jõelt kui ka kaldalt vaadeldava ühtse ansambli. Tänaseks allesjäänud hooned on säilitanud suuresti oma endise ilme. Algselt regulaarse lahendusega väike park rajati 18. sajandi lõpus. Regulaarpargi perioodist on pärit peahoonest lõunasse jäävas pargiosas pärnaalle fragmendid. Regulaarsena on kjundatud ka tagaväljak, mis laskub kolme muldterrassina Emajõe kalda poole. Terrasidele oli rajatud barokne ehisaed
annaabi.ee 
