sajandil (1345-1355). Kaks sajandit hiljem võis Tallinna linnamüüris näha juba kaheksat väravat, mis koosnesid reeglina mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Tänaseks säilinud Viru värava tornid on kunagise kaitseehitise kaks valvetorni. Kahjuks ei ole terviklikult säilinud selle eesväravaid, mis lammutati 1888. aastal seoses hobutrammitee rajamisega Tallinna. Säilinud on vaid eesvärava nurkades paiknenud ümartornid ning bastioni osad, mis rekonstrueeriti mitmes osas: 1980. aasta Olümpiamängudeks ja 2003.aasta Vanalinna päevade ajal. Tänapäeval on Viru väravad üks vanalinna sissekäikudest, mille kaudu pääseb paljude kaupluste ja söögikohtaderohkele vanalinna peatänavale, Viru tänavale. Viru värava eesvärav Viru värava eesväravate ehitus
sajandil. Kaks sajandit hiljem võis Tallinna linnamüüris näha juba kaheksat väravat, mis koosnesid reeglina mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Tänaseks säilinud Viru värava tornid on kunagise kaitseehitise kaks valvetorni. Kahjuks ei ole terviklikult säilinud selle eesväravaid, mis kahjuks lammutati 1888. aastal seoses hobutrammitee rajamisega Tallinna. Säilinud on vaid eesvärava nurkades paiknenud ümartornid ning bastioni osad. Kaupluste ja restoraniderohke Viru tänav on kujunenud rahvarohkeimaks jalakäijate tänavaks vanalinnas. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase AITÄH KUULAMAST !
all-linnast kagu poole. Nii nagu nimigi ütleb kasutati Karja väravat loomade linnast karjamaale toimetamiseks. Värav ise lammutati 1849. aastal, kui avardati vanalinna viivaid liiklusteid. [2] 3)Viru värv 14. sajandil rajatud Viru värava eesvärav oli Viru värava kaitseehitis, mida ekslikult peetakse lõhutud Viru väravaks ning millest on järele jäänud vaid kaks valvetorni.1888. Aastal lammutati Viru värava eesvärav seoses hobutrammitee rajamisega Tallinna, kuid rekonstrueeriti 1980. aasta suveolümpiamängudeks. Väravat on veel rekonstrueeritud 2003. aastal, kus parandati vahitornide katkised katusekivid.[2] 4)Suur Rannavärav Suur Rannavärav oli 14. sajandil rajatud Tallinna linnamüüri kaitseehitis, mis asus linna põhjaküljel. See lammutati 1779.aastal. Esimest korda on väravat mainitud 1359. aastal. Esimene Suur Rannavärav oli 4-korruseline ja 14,4 meetrit kõrge. 5)Lühikese jala värav
aasta kevad Viru värava eesväravate lammutamine 1870. aastal kavatses Eestimaa kubermanguvalitsuse laiendada vanalinna sissesõiduteed ning Tallinna raad arvas linna ringmüüri muinsusväärtuseks ainult Kiek in de Kök ja Paks Margareeta ning olid nõus Harju värava, Pika jala väravatorni ja Viru eesväravate lammutamisega[2]. Viru värava eesväravad säilisid siiski enam-vähem terviklikult kuni 1888. aastani, kui nad seoses Tallinnasse hobutrammitee rajamisega lammutati. Eesvärava nurkades paiknenud ümartornid aga säilisid, samuti bastioni osad[3]. Pärast eesväravate lammutamist pikendati Viru tänavat läbi muldkindlustuse kuni Vene turuni ning tänu sellele ühendusteele avati juba 1888. aasta augustis regulaarne hobutrammiliiklus Vana turu ja Kadrioru vahel. 1898. aastal tehti väike juurdeehitus lõunapoolsemale tornile. Aastetel 1960-1962 lammutati kõik linnamüüriga külgnevad hooned, kuid on
annaabi.ee 
