Hiljem tulevad ka sinna külamehed, kes on määratud mustlast otsima. 6.Iga tantsu ajal juhtub midagi. Küll Jüri mobiliseeritakse sõtta, kus ta surma saab. Sulane Eesneri Eedi kaotas käe. Taaveti võlgade tõttu tuli tema varale enampakkumine. Taavet küüditatakse ära. 7.Eesneri Eedi oli Aiaste talus sulane, hiljem aga kindlustusagent. Ta osales viljapeksus, kästi masinisti asendada. Ta kukkus masinasse ja kaotas käe. 8.Romaanis kujutatakse kõige rohkem hobuseid, lambaid ja oinaid. Hobustesse suhtutakse ülima austusega, nagu nad oleksid inimesed, kuid lambad ja oinad olid lihtsalt loomad. Esimeses tantsus Mats sõimab Jürit, et ta ei hoolitsenud piisavalt hästi hobuste eest vaid lasi hobustel kaela ära hõõruda. 9.Romaan algab aurukatla toomisega Aiaste tallu. Terve romaani käib aurukatla ümber. Rehepeks sümboliseerib 1 aasta lõppu ja teise algust. 11.Romaan lõppeb sellega, et Eesneri Eedi tuleb tallu tagasi, kui seekord kindlustusagendina
Ühed põletasid puutüve seest õõnsaks, teised punusid veesõiduki kõrkjaist või katsid puidust raami kasetohuga ja tihtisid õmblused kuuma musta kuuse vaiguga. Merekanuud õõnestati. Suureks abimeheks olid ka koerad, kes rakendati kelgu ette, millel ise oldi ning millele sai asetada ka muud tarvilikku. 6 Suure muutuse indiaanlaste ellu tõid hobused. Nendega sai liikuda kiiremini ja nad olid ka tugevamad. Eriti kiindunud olid hobustesse kütt-sõdalased. Suvel käis ta hobust ujutamas ja talvel kattis ta ratsu piisoninahkadega. Sõtta minnes tehti hobustele peale sõjamaalingud, mille märgitel olid kindlad tähendused. Hobused olid suureks abiks ka jahil. Komantsi naised käisid koos meestega antiloobijahil. Tänu hobustele suutis terve kogukond piisonikarjade kannul püsida. Hobused surid jääajal välja. 16. sajandil tõid hispaanlased loomad uuesti mandrile. 7
tasemele ning eesmärkidele (Meredith, 2012). Ainult see treener, kes on oma ala põhjalikult omandanud, tunneb asja hästi ega nõua oma õpilastelt rohkem kui viimane on suuteline tegema (Podhajsky, 1967). Peale praktiliste kogemuste ja pedagoogiliste võimete on tööks olulised ka sellised iseloomujooned nagu heatahtlikkus, enesevalitsemise oskus, korrektsus, töörõõm ja loomulikult kiindumus hobustesse (Kollom, jt., 2008). Ratsutamise alaliike on väga palju, mis sõltub kultuurist ja võimalustest, mis on hobuste rakendamisvõimaluste keskmes vajalikud. Eestis tegeletakse harrastaja tasemel ratsutamisega takistussõidus, koolisõidus, kolmevõistluses, kestvusratsutamises ning rakendispordis. Harrastussportlaste seas kõige populaarsemad alad on takistussõit, millega tegeleb 87% harrastussportlastest ning koolisõit millega tegeleb 55% (Kiilo, 2013)
annaabi.ee 
