· Sebra on võimeline järskudel mäenõlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. · Ta on üsna hästi kohastunud eluks mägistes eraldatud piirkondades. · Sebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud teatud antiloobiliikide karjadega, kes nende seltsi otsivad. · Sebrade kari koosneb harilikult juhttäkust, ühest kuni kuuest märast ning nende ühistest varssadest. Toitumine · Nagu teised hobuslasedki, toitub sebra rohust. · Vahel närib puukoort, näksib ka lehti, pungi ja puuvilju. · Söömisele kulub sebral iga päev pikki tunde. · Seejuures jälgib ta pingsalt ümbrust, ega pole mõnd kiskjat lähenemas näha. Paljunemine · Märal on jooksuaega tavaliselt mitu korda aastas. · Paaritumine toimub harilikult niisugusel ajal, mis võimaldab varsal sündida vihmaperioodil. · Kui täkk tahab paarituda, puudutab ta oma ninaga mära jalgu
Ta on sna hsti kohastunud eluks Aafrika luna- ja edelaosa mgistes eraldatud piirkondades. Sebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud teatud antiloobiliikide karjadega, kes nende seltsi otsivad, kuna sebrad on tnu oma teravatele meeltele - peamiselt ngemisele ja kuulmisele - vimelised neid hdaohu eest igel ajal hoiatama. Sebrade kari koosneb harilikult juhttkust, hest kuni kuuest mrast ning nende histest varssadest. Toitumine: Nagu teised hobuslasedki, toitub sebra rohust. Vahel nrib puukoort, nksib ka lehti, pungi ja puuvilju. Rohtu murrab ta kigepealt teravate likehammastega, seejrel peenestab purihammastega. Smisele kulub sebral iga pev pikki tunde. Seejuures jlgib ta pingsalt mbrust, ega pole mnd kiskjat lhenemas nha. Territooriumid, kus sebra elab, on sageli rmiselt kuiva ja palava kliimaga. Sebra on siiski suutnud niisuguste ebasoodsate tingimustega kohaneda - ta on
Ta on üsna hästi kohastunud eluks Aafrika lõuna- ja edelaosa mägistes eraldatud piirkondades.Sebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud teatud antiloobiliikide karjadega, kes nende seltsi otsivad, kuna sebrad on tänu oma teravatele meeltele peamiselt nägemisele ja kuulmisele võimelised neid hädaohu eest õigel ajal hoiatama. Sebrade kari koosneb harilikult juhttäkust, ühest kuni kuuest märast ning nende ühistest varssadest.Nagu teised hobuslasedki, toitub sebra rohust. Vahel närib puukoort, näksib ka lehti, pungi ja puuvilju. Rohtu murrab ta kõigepealt teravate lõikehammastega, seejärel peenestab purihammastega. Söömisele kulub sebral iga päev pikki tunde. Seejuures jälgib ta pingsalt ümbrust, ega pole mõnd kiskjat lähenemas näha. Territooriumid, kus sebra elab, on sageli äärmiselt kuiva ja palava kliimaga. Sebra on siiski suutnud niisuguste ebasoodsate tingimustega
annaabi.ee 
