Andresegi aeg varsti kroonu minna, ei tea kas teine tagasi ikka tuleb Kõik lahkuvad vargamäelt, aga mille jaoks siis rügada Et võõrastel siin hea oleks ? Nooremana ikka mõtlesin, et küll üks omadest kodutallu jääb ega kaugele lähe. Aga nüüd, lähevad nagu ei armastaks nad Vargamäed. Kas tõesti on siin nii kehv ja mujal nii hea? Aga ikkagi see Indrek mis küll temaga teha. Lasta või mitte lasta jätkuvalt on see küsimus. Pearu räägib, et kool koolitab hobusevargaid, aga mida temaga ka teab, kuigi Tiit arvab et teab rohkem kui minagi, Nali või asi Pearu pole töödgi teinud korralikult, ainult aga korraldab Ja nüüd teab rohkem kui mina. Pearu vana krutski mees. Ei tema mõtteid ma usu. Indrek on tark ja arukas poiss. Temast võib veel asja saada.
pükstes." (Pearu) · Kirikuõpetaja ütles, et ei tohi nõuda õigust, peab paluma armu. · ,,Kes üle, sel õigus." (noor Andres) · ,,Pühakiri teeb su südame uhkeks ja tigedaks." (Pearu Andresele) · Andres arvab, et Vargamäe peab ühe sugukonna käes olema. · Pearu usub, et Andres muutus üha kangemaks. · Liisi arvas, et Vargamäel oli õigus alati Andrese käes. · ,,Kartus on armastuse mõõduks." · Pearu arvab, et kool kasvatab hobusevargaid. · Andres arvas, et loomi tuleb hoida rohkem, kui inimesi, sest inimene hoiab end ise.
Teine tase Ehitas teise rantso Elk Kolmas tase Horni Neljas tase Oli aseseriff Viies tase Püüdis kinni vargad kes varastasid ta paadi Ta ei poonud neid üles, vaid võttis vangi Valvas neid 48 tundi ja luges raamatuid, et mitte magama jääda Püüdis hobusevargaid Sai seriffiga headeks sõpradeks Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Theodore_Roosevelt http://en.wikipedia.org/wiki/Theodore_Roosevelt Uusaeg õpik 8. klassile II osa TÄNAME KUULAMAST!!! :) Jou Leenu!
Indrek käib koolis, aga matused. talle ei meeldi lõbutseda. Indrekul tekib Milliga mingisugune suhe. XX Mari ja Andres käivad tihti surnuial. Pearu tuleb purjus peaga Milli saadab talle kaardi. Hundipalu Tiit arvab, et Oru Pearul on õigus, leppima. Pearu sõidab purjus peaga Andrese rukisse. Tuleb kohus, Andres kui ta ütles, et kool kasvatab hobusevargaid. võidab. Pärast kõrtsis naeruväärisab ta Pearut veelgi. Andresel on tõeliselt XXXVIII Indrek saadetakse õpipoisiks kirjutaja juurde. Noor hea päev. Andres oli väga tugev omasuguste seas. Noorele Andrsele meeldib XXI Andres tunnistab Marile, et tema juhtis Pearu hobuse rukkisse. ainult üks tüdruk Kassiaru Maali. Ants hakkas kuulsaks saama
Indreku õpingud köstri juures. Rätsep Taar jätab vana köstri matusetele minemata, et oma intressi raha veelgi rohkem saada õmbleb Pearu juures. Indreku raamatute lugemine(475-483). Seda saladust peab Indrek loomade tülide, meeleolud põhjuseks. Mareti laul mustlasviisiga. Indrek saab tänu Millile teada, mis see saladus(südame värin, Liisi-Joosep...) tähendab armastus (483-493). Andrese - Hundipalu Tiidu kõnelus Indreku haridusest, kool kasvatab hobusevargaid, Pearu sugu tulevik... See paneb Andrese mõtlema (493- 500). XXXVIII (500-523) Indrek lubati minema. Lapsed, kes Vargamäele jäid vanuse järjekorras. Noore Andrese tugevus, lubadus Maalile(500-508). Antsu nahatäis karjas magama jäämise eest, konnade nülgimine(508-513). Kirjutaja, köstri ja Indreku vähipüük, jões kahvade järgi käimine(513-517). Andres mõtleb, kas ka tulevikus võib jõe asemel mets olla(jõest leitud kännud), kas tema ja Tiidu
Indreku õpingud köstri juures. Rätsep Taar jätab vana köstri matusetele minemata, et oma intressi raha veelgi rohkem saada õmbleb Pearu juures. Indreku raamatute lugemine(475-483). Seda saladust peab Indrek loomade tülide, meeleolud põhjuseks. Mareti laul mustlasviisiga. Indrek saab tänu Millile teada, mis see saladus(südame värin, Liisi-Joosep...) tähendab armastus (483-493). Andrese - Hundipalu Tiidu kõnelus Indreku haridusest, kool kasvatab hobusevargaid, Pearu sugu tulevik... See paneb Andrese mõtlema (493-500). XXXVIII (500-523) Indrek lubati minema. Lapsed, kes Vargamäele jäid vanuse järjekorras. Noore Andrese tugevus, lubadus Maalile(500-508). Antsu nahatäis karjas magama jäämise eest, konnade nülgimine(508-513). Kirjutaja, köstri ja Indreku vähipüük, jões kahvade järgi käimine(513-517). Andres mõtleb, kas ka tulevikus võib jõe asemel mets olla(jõest leitud kännud), kas tema ja Tiidu ehitatud sild
ratsutanud ja kõrvalisele teele · pööranud, mis Puidu mõisa poole viis. Et sepp häbematul viisil luiskas ja sulastele teed näitas, mis Priidu teest nii palju kui vähegi võimalik kõrvale käidus, seda peame oma kangelase häbiks tõeks tunnistama. «Miks sa, pagan, seda kõhe ei ütelnud?» turtsus üks sulane kurja näoga. «Ega mina kõigi hulguste vaht ole,» andis sepp külma verega vastuseas. «Minul on oma töö toimetada. On teile ametiks antud hobusevargaid võrgutada, siis tehke ise silmad lahti ja võtke koivad kuklasse.» 155 Petetud sulased ratsutasid kirudes näidatud teed mööda edasi. «No ütle poissi!» pomises sepp murelikult. «Tema, pagananahk, varastab hobuseid ja ässitab talupoegi mässule. Oh sina, tüütus! Pagan teab, mis paha lugu sellest -veel välja võib tulla. Kahju, et ma ise enam. Ristile kuulama ei või minna.» Natukese aja pärast jõudsid komtuur ja lema salk sepapaja ette. Küla, mille üle nad kohut