Araabia keel võeti omaks Iraagist kuni Marokoni, mistõttu nimetatakse neid riike tänapäeval araabia maadeks. Bagdadist sai toonase maailma suurim ja rikkaim linn. Córdoba ja Sevilla olid araablaste võimu all Lääne- Euroopa suurimad ja rikkaimad linnad. Moslemite uskumuste kohaselt sõitis Muhamed Araabiast Jeruusalemma ja tagasi ühe ööga. Ta ratsutas müstilise eluka Borakiga, pool inimene ja pool hobusetaoline. Vaata lisa: http://www.thelongridersguild.com/Word02.htm Kasutatud kirjandus http://www.thelongridersguild.com/Word02.htm http://www.sitesatlas.com/Maps/Maps/604r.gif http://en.wikipedia.org/wiki/File:Allah-eser2.png http://www.meteoris.de/img/basics/Kaaba.jpg http://www.photius.com/images/sa02_03b.jpg ,,Keskaeg" Mait Kõiv, Mati Laur lk 49-55
jaoks naabritelt vilja, raha ja hoolitseb selle eest jmt Ühe ööga ehitab ta maja Seetõttu suhtuti kratti või lauda, künnab, külvab pidavasse perekonda ja koristab põllu, vaenulikult valmistab sadu toite Kratti hoiti majas või aidas ja teda toitis peremees Kratt nõuab pidevalt tööd ja täidab peremehe iga soovi Ükssarv Mütoloogias on ükssarv tuntud kui ühe sarvega hobusetaoline olend, kel on tervendavad võimed Sarve kujutatakse sageli spiraalsena, see kujutab Kundalini spiraalselt põimunud jõudusid Selles tähenduses on ükssarv see, kes tahab inimest teenida Pegasus Pegasus nägi välja nagu hobune ikka, kuid tema külgedel asetsesid lausa jumalikud tiivad Pegasuse läikiv karv oli valget värvi ning tema metsikust ei ole võimalik kuidagi muud moodi taltsutada kui püüda ta kinni kuldsete rakmetega Draakon
ära ka karvupidi.”( Masing 1998:155) Nat’e leidub ka järvedes, jões, kaevus või mujal vetes. Nat’i välimus on hirmu äratav: “/.../ suur ja jäme, suure pääga nagu karu, suured maharipnevad kõrvad nagu lontkõrvadega koeral, silmi ja nina pole olemas, või pole neid näha. Viimati väidetakse, et ta olevat üldse ilma pää, silme ja kõrvadeta, kole ja jäme elukatomp nagu pakk. Teda nähtavat musta hunniku, kala või millegi näol, olevat hobusetaoline, suure sabaga, millele ta laskvat istuda lapsi.” (Masing 1998:155). Venelaplastel oli veehaldjas, kellega lapsi veest kaugemale peletati. Ta napsas lapsi nii ujumast kui ka venest. Lapsed ei tohtinud minna õhtul rannale tema öörahu rikkuma. Sama haldjas kaites ka vesilinde ning uputas selle, kes neid ahistas (Masing 1998:123). 8 “/.../ sage tingimus kuulub: enne valatagu seitsme venna veri, kui raha kätte saadakse. See
annaabi.ee 
