väikepoodnikud ja suurkaupmehed.Tol ajal kaubeldi peamiselt kangaste, rõivaste, toiduainete ning puust ja rauast tarbeesemetega.Eurooplased käisid palju jalgsi, aga peeti ka laevareise kuid neid peeti vähem, sest arvati, et mere elavad koletised.Meresõit oli kõige kiirem liikumisviis.Ent meri oli üpris ohtlik:tuli karta tuuli,kõrgeid laineid,torme ja ka masendavat tuulevaikust.Samuti ähvardasid meresõitjaid piraadid.Vajalikud leiutised:tammid, hobuserauad, ader, rakmed, tungraud, käsitali, nukkvõll, vokk, kamin, käru, kahur, kompass, mehaaniline kell, prillid.Mulle see raamat meeldis ja soovitan ka teistele,sest see oli pildirohke ja tekstid olid ka väga huvitavad.
1. Vaselõige (terasnõelaga) 2. Puulõige 3. Metsotinto 4. Akvatinta 5. Ofort 6. Siiditrükk 7. Serigraafia Tarbekunst. Tarbekunsti objektiks on alati mingi tarbe ese millele antakse peale tema tarbimis väärtuse ka ilu väärtus. Tarbeesemed: 1. Keraamika SAVI 2. Portselan peened serviisid, portselan vaasid. See on tule kinde. Mitme materjali segu. 3. Metallehistöö raudristid, raudaiad ja väravad, hobuserauad. 4. Puitehistöö puidust lusikad, kapad. Tamm ja kask sobivad hästi puitehistöödeks. 5. Klaasehistöö vaasid, pokaalid, aken, 6. Nahkehistöö - Disain. Töödeldavate esemete kaasaegne kujundamine ongi disain.
Select one or more: 1. kõvadus suureneb 2. kõvadus väheneb 3. plastsus suureneb kuni 35% Zn sisalduseni, seejärel väheneb järsult 4. plastus paraneb märgatavalt, kui Zn-sisaldus messingis on üle 35% 5. Zn lisamine parandab korrosioonikindlust Question 16 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Milliste toodete valmistamiseks kasutatakse messingit? Select one or more: 1. tõmbamise teel valmistatud peenike traat 2. mürsukest 3. hobuserauad 4. dekoratiivesemed 5. kuullaagrid Question 17 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Milliseid töötlusviise kasutatakse messingite korral (Zn sisaldus alla 40%)? Select one or more: 1. vanandamine 2. parendamine 3. lõõmutus 4. karastamine Question 18 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Millised on (võivad olla) peamised elemendid pronksis? Select one or more: 1. Pb 2. Al 3. Ni 4. Cu 5. Sn Question 19 Correct
1. kõvadus suureneb 2. kõvadus väheneb 3. plastsus suureneb kuni 35% Zn sisalduseni, seejärel väheneb järsult 4. plastus paraneb märgatavalt, kui Zn-sisaldus messingis on üle 35% 5. Zn lisamine parandab korrosioonikindlust Tagasiside Õige vastus on: kõvadus suureneb , plastsus suureneb kuni 35% Zn sisalduseni, seejärel väheneb järsult . Küsimus 16 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Milliste toodete valmistamiseks kasutatakse messingit? Vali üks või enam: 1. hobuserauad 2. mürsukest 3. tõmbamise teel valmistatud peenike traat 4. kuullaagrid 5. dekoratiivesemed Tagasiside Õige vastus on: mürsukest , dekoratiivesemed , tõmbamise teel valmistatud peenike traat . Küsimus 17 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Milliseid töötlusviise kasutatakse messingite korral (Zn sisaldus alla 40%)? Vali üks või enam: 1. parendamine 2. lõõmutus 3. vanandamine 4. karastamine Tagasiside Õige vastus on: lõõmutus . Küsimus 18 Õige Hinne 4,00 / 4,00
Tänu sadulatele ja jalustele, mis leiutati Indias, said inimesed ringi liikuda palju kergemini ja laiemalt kui kunagi varem. VI sajandil Hiinas leiutatud hobuserangid võimaldasid vedada suuri koormaid kaugetesse maadesse. Rangid pidid toetuma looma turjale, mitte aga rinnale, sest nii võimuks looma kõri kinni pigistada. Peagi vahetas hobune härja adra eest välja ja ka härjavanker asendati hobusevankriga. Kui võeti kasutusele naelutatavad hobuserauad, seda aga tehti umbes 100 aastat enne Kristust, võisid hobused vedada suuri veovankreid pikkadel ja sirgetel Rooma riigi teedel. Viimased olid sillutatud munakividega. Selliseid kaupu nagu teravili, kala, loomanahad, vill, kangad ja hiina siid võis nüüd vedada kaugetele laatadele(1, lk 12). Aurumasin Keskaja suurim saavutus energia alal oli aurumasina kasutusele võtmine, mille areng algas1688. aastal. 1788
hilisematel aegadel pandi nt taludele ka niisama Hiie nimeks. Kabeliasemed Kalmepuude pühadus. Kalmed kui looduslikud pühakohad? Kalmete pealt puid ei raiuta, mille poolest on nad pühad. Juhuleiud Koorküla ohvriallikas: kaks 8-9. Sajandi odaotsa, viikingiaegsed Noorema rauaaja ehteid hiiemägede lõhkumiselt, ohvriallikatest Teated mündileidudest: hiiekohad, ohvriallikad Etnograafilised teated Lääne-Eesti ohvrileidudest: klaasikillud, naelad, hobuserauad. Pühapaikade „vanus“, st tagasiulatuvus ajas Arheoloogilised kaevamised/leiud: noorem rauaaeg (9-13 saj) Seos asulakohtadega, mis tekivad viikingiajast (9 sajandist); osa varasemaid hiis- kalmeid jäävad edasi Usundilooline analüüs: esivanematekultuse taandumine riitustes esimese aastatuhande keskpaiku pKr – riitused kalmetelt teistesse paikadesse. On toimunud suur murrang muinasuusundis, kuni selle ajani on olnud kalmed väga tähtsad riitusepaigad. Potensiaalsed pühapaigad:
Keskaja majandusajalugu Keskaeg oli agraarne ajastu: valdav osa inimesi oli seotud põllumajandusega ja said enda sissetuleku maaharimisest. Seetõttu olid ikaldused väga tõsisteks probleemideks. Varakeskajal oli põllumajanduses hõivatud ligi 100% inimestest, aga tihti tuli ette näljahädasid. Põllumajanduses toimus aga keskaja vältel suur areng ja produktiivsus tõusis. Põllumajandus See oli seotud uute tööriistadega nt ratasadeer, millega sai künda kiiremini kui konksadraga., hobuserauad ja rangid, mis lubasid hobuse jõudu paremini rakendada, samuti aga ka kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtmine. Kõrgkeskajal kasvas tänu sisekolonistatsioonile uute maade kasutuselevõtmisel külade lähedal ka põllupind. Sellele aitas kaasa ka talupoegade ümberasumine uutele maadele nt rekonkista käigus Hispaaniasse või Ostsiedlungi käigus Ida-Euroopasse. Talupojad olid ise huvitatud sisekolonisatsioonist, sest abiellumise eelduseks oli
2 tarbekaubad on ikkagi pealisehituse osa ja seepäprast mõjutatud baasist. Inimene toodab oma tootmissuhetes asju, omamata vabadust oma tööaja üle ega ka töö üle. Samasugune võõrandumine nagu tekib inimese ja töö vahel tekib ka kaupade ja inimese vahel. Kuna neid toodetakse turu jaoks, siis nad omandavad teatava fetisilaadse iseloomu, kuna keegi täpselt ei tea, kust ja kuidas nad tekivad ja miks kuld on parem kui hobuserauad... Põhinedes raamatul Sassatelli ,,Consumer Culture" 2007) alguseks Max Weberi 1923 aasta lause: tarbimisühiskond on selline ühiskond, kus igapäevaste vajaduste rahuldamine teostub kapitalistlikul viisil. See tähendab, et meie igapäevaseid vajadusi rahuldavad tarbekaubad, mis saabuvad meieni läbi turu. Nad on toodetud mitte meie, vaid anaonüümse, impersonaalse turu jaoks. Kui me defineerime selliselt tarbimiskultuuri, mida kannab tarbimisühiskond, siis me
annaabi.ee 
