Surmad vähenevad, sünnid on jätkuvalt kõrged. Teksti autor toob välja, et uuringute põhjal ei saa kinnitada (vähemalt osaliselt) U. Beck’i teooriat riskiühiskonna kohta. Millel selline väide põhineb? Tooge näiteid loetud tekstist. On vähe tõendeid, et OECD riikides oleks laialdaselt makse langetatud globaliseeerimise tagajärjel ega pole ka tõendeid, et valitsus vähendaks kulutusi. Tegelikult on OECD riikides on alates 60-ndatest riiklikud kulutused kasvanud. Hobsoni sõnul ei ole ka globaliseerumise tagajärjel makse alandatud, sest neid on vastupidiselt suurendatud ajal, mil oli globaliseerumise intensiivne periood. Becki sõnul pidi globaliseerimise tagajärjel muutuma riigid neopoliitilisteks, kus on konservatiivne rahapoliitika ja laissez-faire süsteem. Tegelikkuses seda aga ei toimunud, riigid otsustasid hoopis globaliseerumist ära kasutada ning selle tagajärjel kujundati majandust läbi rahvusvaheliste suhete
Selleks soovitab ta luua majandusilma spetsiaalse büroo, millel tuleks uurida ja ette näha konujuktuurilisi kõikumisi ning aidata pehmendada nende kahjulikke tagajärgi. 2) Ratsionaliseerida raharinglust ning sisse seada tsentraalpankade mõistlik arvestuspoliitika 3) Ratsionaliseerida ettevõtete organisatsiooni (juhtimisteooria alged) 4) Suurendada riigi reguleerivat osa aktsiaseltsides, firmades tugevdada riigikapitalismi. 5. A. Hobsoni imperialismiteooria olemus. (,,Tööstuse füsioloogia", ,,Moodsa kapitalismi areng", ,,Imperialism", milles arvustab Euroopa riikide egoistlikku ekspansionismi.) Imperialism on tema järgi suurettevõtjate katse laiendada kanaleid oma rikkuse ülejääkide äravoolamiseks, kapitali ja kaupade väljavedamiseks, sest puudub võimalus kasutada metropolides. Seega on imperialism suurkapitali eriliik, mille eesmärgiks on allutada ja koloniseerida teisi maid. Kasutab terminit agressivne
Beck’i teooriat riskiühiskonna kohta. Millel selline väide põhineb? Tooge näiteid loetud tekstist. 20 On vähe tõendeid, et OECD riikides oleks laialdaselt makse langetatud globaliseeerimise tagajärjel ega pole ka tõendeid, et valitsus vähendaks kulutusi. Tegelikult on OECD riikides on alates 60-ndatest riiklikud kulutused kasvanud. Hobsoni sõnul ei ole ka globaliseerumise tagajärjel makse alandatud, sest neid on vastupidiselt suurendatud ajal, mil oli globaliseerumise intensiivne periood. Becki sõnul pidi globaliseerimise tagajärjel muutuma riigid neopoliitilisteks, kus on konservatiivne rahapoliitika ja laissez-faire süsteem. Tegelikkuses seda aga ei toimunud, riigid otsustasid hoopis globaliseerumist ära kasutada ning selle tagajärjel kujundati majandust läbi rahvusvaheliste suhete