võimalik saavutada. See on sama lapsik kui vaadata laeva pudelis ja mõelda, et on ju võimatu, et see seal pudelis on. Arvan, et anarhia on tegelikult inimesele loomuomane kooselamisviis. Kas võiks uskuda, et anarhia oli esimene kooseluvorm või on see liiga ilus ettekujutus inimesest? Ega anarhia ei pidanud ju olema väga ilus. Aga jah, ma eelistan pigem seda müüti, et ennevanasti oli inimene täiuslikum, kunagi oli kuldajastu. Sel juhul oleks lootust, et see millalgi ka tagasi tuleb. Hobbesilik arusaam inimesest, kes oli seda julmem, mida kaugemale me ajaloos vaatame, on ju üsna lohutu. Darvinistlik püramiid, mille tipus me oleme, lõikab ära intuitiivsed ja kaemuslikud võimalused. Evolutsionism on huvitav elu järjepidevuse rõhutajana, aga kui DNA avastamisega sai tõestatud kogu elava sugulus, kaotas arengumüüt oma võlu ja paatose. Mulle meeldib üldse näha inimest hulkrakse organismina, kelle sees elab veel palju teisi organisme. Ta on suur elukooslus, umbes nagu järv
Psühholoogiline egoism on deskriptiivne, eetiline egoism normatiivne teooria. Psühholoogiline egoism inimloomus on egoistlik, mistahes teo eesmärgiks on vältida isiklikku kahju või saavutada isiklik kasu. Meil on psühholoogiliselt võimatu olla altruistid. Eetiline egoism igaüks peaks järgima ainult omahuvi. Meil ei ole kohustust teisi aidata. 32. Milliste argumentidega püütakse toetada psühholoogilist egoismi ja mis teeb need argumendid problemaatilisteks? Hobbesilik argument: selle tõlgenduse kohaselt pole me üdini psühholoogilised egoistid, vaid valdavalt meil on võimas tendents selle suunas. Ligimesearmastus, lahkus tähendab iseenda võimu ja suutlikkuse demonstratsiooni. Kaastunne häiritus kujutlusest, et õnnetus võiks juhtuda ka meie endaga. Õnnetuste puhul, mis on ebatõenäolised ja kauged, oleme vähem kaastundlikud. FLFI.02.003 Eetika alused
Psühholoogiline egoism on deskriptiivne, eetiline egoism normatiivne teooria. Psühholoogiline egoism – inimloomus on egoistlik, mistahes teo eesmärgiks on vältida isiklikku kahju või saavutada isiklik kasu. Meil on psühholoogiliselt võimatu olla altruistid. Eetiline egoism – igaüks peaks järgima ainult omahuvi. Meil ei ole kohustust teisi aidata. 32. Milliste argumentidega püütakse toetada psühholoogilist egoismi ja mis teeb need argumendid problemaatilisteks? Hobbesilik argument: selle tõlgenduse kohaselt pole me üdini psühholoogilised egoistid, vaid valdavalt – meil on võimas tendents selle suunas. Ligimesearmastus, lahkus – tähendab iseenda võimu ja suutlikkuse demonstratsiooni. Kaastunne – häiritus kujutlusest, et õnnetus võiks juhtuda ka meie endaga. Õnnetuste puhul, mis on ebatõenäolised ja kauged, oleme vähem kaastundlikud. Tugevaima soovi järgimise argument: Ükskõik, mida inimene ka ei tee, teda motiveerib tema tugevaim soov
Shaftesbury ja Leibniz: tunnete harmoonia hinges -> vooruslik tegutsemine ja kodanikuhumanism, individualism, augustiinlus ühiskondlik harmoonia -> õnnelik elu Subjektivistliku õnnekontseptsiooni sünd Shaftesbury hinge harmooniast: Hobbesilik ihade rahuldamine Hinge harmoonia peegeldub ka naudingutes. Harmoonilisel inimesel on mõõduka Shaftesbury’lik hinge harmoonia suurusega meelelisi naudinguid Rousseau moodsa inimese hingehaigusest suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest ülimalt suur refleksiivne nauding oma ühiskondlike tunnete vaatlemisest sisekaemuses
annaabi.ee 
