raha,laseb end kostitada ja teenindada kui kõrget isandat, narrib linnapea tütart ,teeb talle abieluettepaneku ja tunneb end üldse väga hästi. Hlestakov kirjutab kirja oma kirjanikust sõbrale sellest lollikarjast kuhu sattunud on, arvates et see on naljakaim asi, mis temaga viimasel ajal on juhtunud.,soovides et sõber sellest kentsakast juhtumist lehte artikli kirjutaks. Truu teener Ossip paneb lõpuks oma isandale(Hlestakovile) aru pähe ,et tuleks siva jalga lasta enne kui tõeline revident kohale jõuab ja Hlestakovi valelik pale paljastub. Teatabki Hlestakov siis kõigile, et peab tähtsatel asjaoludel üheks päevaks lahkuma aga naaseb peagi (loomulikult pole tal kavatsustki tagasi tulla). (Hlestakov nagu loo käigus selgub pole mingi tavaline kutseline valetaja ,vaid valetades unustab ta et valetab ja hakkab ka ise uskuma seda mida räägib ja näeb et
Ta valib alati väga hoolikalt oma riideid ja jälgib, et need oleks puhtad ja korras. Ta on ülimalt viisakas inimene, kui temaga on veel keegi teine ruumis. Üksi olles ta unustab viisakuse. Samuti ta ei ropenda ega kasuta kohatuid väljendeid, mis võivad kellegile haiget teha. Naistega käitub ta nagu tõeline härrasmees. Suhted ja Hlestakov: Oma perekonnast pole Hletsakov juba ammu midagi kuulnud, kuna läks gümnaasiumi lõpus isaga tülli. Poiss mängis oma ülikooli raha maha. Hlestakovile meeldivad naised väga ja ta on suur naistemees. Tema ükski suhe ei ole pidanud vastu kauem kui 2 kuud, sest küll ta tüdineb a või võtab ette hoopis mõne sõbranna või koguni ema. Selline naiste leidmine ja saamine õnnestub tal nii hästi, kuna ta on välja töötanud nö oma tehnika, et saada kõik naised, keda ta vähegi ihkab. Üldiselt on tal tekkinud linnadesse, kus ta peamiselt käib, omad armukesed. Kui peaks
teener. Neil olid kõhud tühjad ja ka raha oli otsas. Süüa trahteri peremees neile enam meeste suurte võlgade tõttu ei andnud. Kui linnapea Hlestakovi juurde saabus, hakkas ta teda kohe meelitama ja proovis talle meelepärane olla. Kuna Hlestakov elas nii tagasihoidlikus kohas, otsustas linnapea ta enda juurde elama kutsuda. Dobtsinki läks linnapea naise juurde, et too revidendi jaoks parima toa valmis seaks. Linnapea korraldas Hlestakovile linnaasutustesse ringkäigu, et talle linnaasjade korrasolekut näidata. Linnapea juures tulid kokku mitmed tähtsad isikud ning nad arutasid, kuidas saaks revidendile altkäemaksu anda. Nad otsustasid ükshaaval Hlestakovi juures käia. Kõikide käest, kes Hlestakovi juures käisid, küsis ta raha laenuks. Seda ta ka sai, sest laenajad lootsid, et sellisel juhul jätab revident nende ametialased halvad märkused ära. Hlestakov hakkas alles nüüd taipama, et
sajandialgust. Tegevus toimub 1800ndatel. Teises osas kirjeldatakse poega, tegevus toimub 1840ndatel. Neil on üks perekonnanimi Turbin. Isa oli selline uljas seikleja, kaardimängija, naistemees. Temas oli Tolstoi arvates õilsust, siirust, puhtust, ausust. Projitseeritud on see kuju Puskini Dubrovskile. Dubrovski oli aadlik, kes hakkas röövliks ja tahtis kätte maksta ebaõigluse eest. Poeg on ka kaardimängija, aga temas puudub õilsus. Selle tegelase projitseerib T Gogoli Hlestakovile. Tolstoi arvab, et tema ajastu esindajad on omakasupüüdlikud, ebaausad ja kuivad, ilma ideaalideta inimesed. Ideaal nihkub minevikku, eelkõige 18. sajandisse. Tolstoid ei rahulda ka kaasaegne kirjanduslik situatsioon. 1850ndate lõpul otsustab ta kirjandusest lahkuda. 1857. külastab ta esmakordselt Lääne-Euroopat. Üsna pea saabub pettumus. Poliitiline anarhism hakkab kujunema Lääne-Euroopas. Tolstoi ei poolda ühtegi poliitilist korda