2) Tekkis popse liiga palju. Usku vahetadis saadi petta. Ikaldused, taudid, nälg ja rahutused. Talumaade nappus. 3) . 4) Tegi lõpu mõisnike- ja politseivõimule vallakogukonna üle. 1868 keelati teorent eramõisais, see jäi aind kirikumõisates Rahvuslik ärkamine Rahvuslik ärkamise aega tähendas eestlastele teadasaamist, et nad on eraldi rahvus eestlased. Ärkamise eeldused: 1) Euroopas hkkasid tekkima rahvusriigid(esimene rahvusriik Prantsusmaa) 2) Pärisorjuse kaotamisega olid eestlased muutunud iseteadvamaks 3) Eesti majandusareng kiirenes 4) Oli tekkinud eestikeelne haritlaskond 1838. a. loodakse Õpetatud Eesti Selt Haritud sakslased kes uurisid kohalikku maad ja rahvast. Estofiil mitte eestlased kes huvitusid eesti rahvast ja maast. Arvasid et Eesti keel sureb kohe välja. Friefrich Reinhold Kreutzwald koostas rahvuseepose Kalevipoeg
olid juba otsas ja midagi ei olnud ette anda. See kord ei olnud ehitamisel eriti kedagi abis sest ilm oli halb ja loomad ei jõudnu ka eriti palju vedada- laadida ei saanud eriti palju. Kevadel alustati ehitust. Liisi ja Maret hakkasid Oru poistele- Karlale ja Joosepile saepuru ja laaste viima. Suvel lubasid poisid nisuleiva vastu oma leiba tuua aga ikkagi ei toonud. Kui Liisi ütles et ta enam neile laaste ei vii siis tõid poisid tüdrukutele odrakaraskit. Tüdrukud hkkasid uuesti saepuru viima. Kui Mari teada sai lubad ta Andresele mitte öelda. Mari ei lubanud eriti palju viia sest neil endalgi vaja XXVII Maril ja Andresel sündis järgmine poeg, Ants. Loomadega oli häda, sest nad surid üksteise järgi. Mari arvas et nende naabrinaine on nad ära nõidunud või posinud ja et too käib öösiti midagi nende loomadega tegemas. Eesperes hakati pidama varrusid. Varrudeks tehti veel saia, sepikut ja magushaput leiba
Pronksehete kõrval kaevati maasse ka tunduvalt väärtuslikumad hõbeaarded, mille hulgas esines vahel ka kullatud või kullast esmeid. (Kardla) o Aarete kõrval on saadud ka mõned raudesemetest peitleiud. o Ehted ja relvad meideti maasse esmajoones hädaohu korral. Soodest leitud kogumis võisid olla kas soolaukasse või vette heidetud ohverdused. o Kogu ida-euroopa põhjapiirkondades hkkasid sel ajal mõnu avaldama idaslaavlased. o Keskmise rauaajal elvanesid taas sidemed ülemeremaadega. Eestist on leitud mitmeid Skandinaaviast pärit esemeid. o Umbes 600aastal tunud rootslaste kuningas Ingvar väega eestisse ja terve suve rüüstasid nad Steini nimelisi maakohti- ruttu tormasid kohale eestlaste vägi ja toimus lahing kus Ingvar hukkus o Viikingiajal (aastail 800-1050) suhted Skandinaavlastega tihenesid.
annaabi.ee 
